Villu Känd: Euroopa Liidu laienemisest võitsid kõik

Villu Känd. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Milline on olnud Euroopa Liidu laienemise mõ­ju? Euroopa Komis­jo­ni uuringu kohaselt tõi laiene­mi­ne ka­su kõikidele liikmes­rii­kidele.

Uutes liikmesriikides tõu­sis ela­tustase, vanadel avanesid uued ekspordi- ja in­vestee­ri­mis­võimalu­sed. Euroopa Liit on nüüd maailma suurim ühtne ma­janduspiirkond, mis annab rohkem kui 30% maailma si­se­ma­janduse kogutoodangust ja üle 17% maailma kaubandusest.

Liikmesriikide arvu kasvades laienes julgeolekuala Euroopas. Ühinemise eeltingimus on demokraatlik riigikorraldus.

Agres­siivsetel riikidel ei ole Euroopa Liitu asja. Eesti pooldab liidu laienemist ka tulevikus just sel põhjusel, et turvaline ala meie ümber oleks võimalikult suur.

Eesti majandus sai uue hoo

Eesti on tänu Euroopa Liidule palju võitnud. Nii mõnedki liitumiseelsed hirmud või pessimistlikud ennustused, millest üks tõsisemaid oli iseotsustamisõiguse ja riikliku suveräänsuse kaotamine, tunduvad tagantjärele naeruväärsed.

Eesti majandust on oluliselt aidanud elavdada Euroopa Liidu toetused. Ja neid ei ole olnud vähe: ajavahemikul 2004-2006 eraldati Eestile 12,7 miljardit krooni, perioodiks 2007-2013 nähakse ette tõukefondidest 53,3 miljardit krooni ning lisaks veel 21,4 miljardit krooni maaelu ja kalanduse tarbeks.

Raha, mida makstakse Euroopa Liidu eelarvest liikmesriikide arenguerinevuste vähendamiseks, on aidanud tõsta Eesti konkurentsivõimet maailmaturul ning võimaldanud teha suurel hulgal riigile vajalikke investeeringuid.

Põllumajandusministeeriumi kinnitusel on Euroopa Liidu maaelu arengu toetused ja otsetoetused suurendanud põllumajandusega seotud elanikkonna sissetulekuid ning soodustanud keskkonna säästvat kasutamist.

Euroopa Liit avas Eesti koda­ni­kele uusi võimalusi, mis puudutavad esmajoones reisimist, töötamist, õppimist ja ela­mist teistes liidu liikmesriikides.

Uued väljakutsed

Esiteks tuleb üle saada majanduskriisist. Teiseks on vaja luua ühtne energiaturg.

Eesti peab saavutama veel ühe ambitsioonika eesmärgi, see on ühinemine euroalaga. Euroopa ühisraha kindlustab usal­dust Eesti majanduse vastu ning julgustab nii kodu- kui välisinvestoreid, kes devalveerimis­kõlakatest heidutatuna oma rahakotirauad kinni hoiavad. Uued investeeringud annaksid meie majandusele uue hoo. Nõnda suurendab euro Eesti ma­janduskasvu ja tööhõivet.

Eestimaalaste suur poolehoid Euroopa Liidule on teiste liikmesriikidega võrreldes rekordiliselt kõrge. Pidevalt tõusnud toetus Eesti liikmeksolekule näib osutavat, et lõhe Euroopa Liidu ja tema kodanike vahel ei ole nii lai, kui mõnikord väidetakse.

Tuleb loota, et toetus peegeldab ka inimeste teadlikkust Euroopa Liidust, tema väärtustest ja toimimisest, nagu ka teadmist kodanike võimalustest ise Euroopa Liidu tulevikku kujundada.

Sestap on kohane lõpetada üleskutsega osaleda 7. juunil Euroopa Parlamendi valimistel, mis on ju tavainimese jaoks kõige kindlam viis Euroopa asjades kaasa rääkida.