/nginx/o/2009/04/28/169843t1h0f8b.jpg)
Äsjased mõttetalgud olid ideena iseenesest väärt asi, kuid tundus, et neist oodati rohkem, kui tegelikkuses välja kukkus.
Juhtkiri: Mõttetalgutest nii ja naa
/nginx/o/2020/02/06/12919435t1h49a7.png)
5. mai 2009, 08:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigepealt oli üsna ebasobiv talgute aeg. Pikk kevadine nädalalõpp, mida kroonis ka ilus ilm, ei tundu sellise ettevõtmise jaoks just kõige mõistlikum. Pigem võiks taolisi üritusi korraldada pikkadel pimedatel sügis- või talveõhtutel. Samas ei tulnud kasuks ka valimiste lähenemine, sest ei lasknud paljudel asjasse täie tõsidusega suhtuda.
Ilmselt pandi natuke mööda veel umbmäärase teemavalikuga. Mullune prügikoristamine oli selge ja üheselt mõistetav.
Üks tõsine maamees arvas, et tegu on rohkem ülevalt poolt tulnud ettevõtmisega, mille eesmärk praegusel keerulisel ajal rahval auru välja lasta, et ei läheks tänaval mässamiseks.
Linnamees jälle arvas, et ju on ärimeestel endal head ideed otsas, ja kui selline mass kokku tuleb, siis sajast mõttest mõni on ikka selline, millest lähtudes kannataks uutes tingimustes uut äri ajada.
Virumaa Teataja meelest sõltus asja õnnestumine kokkuvõttes konkreetsest kogukonnast, talgujuhist ja kogunenud inimestest. Niikuinii tulid kokku enamasti need, kes ongi aktiivsemad ja arutavad ka kampaaniaväliselt küla- ja ilmaasju.
Selge see, et sünergia on võimalik, heade ideede sünd ja elluviimine on võimalik, aga kärajate kõrval võiks olla ka midagi praktilist.
Kuulda on olnud sellistest mõttekodadest, kus inimesed kõigepealt ühiselt mõtteid vahetasid ja suuga talguid pidasid, seejärel aga ka rehad kätte võtsid ja ümbruskonda koristasid. Küllap arenesid nõnda varem räägitud mõttedki edasi.
Väga paljud teemad, et mitte öelda enamik, olid seotud konkreetse ametnikuga või tema tegemata tööga.
Ehk oleks konstruktiivne, kui ametnikud korraldaksid edaspidi mingites küsimustes ise kärajaid, siis oleks neil laiem pilt, kuhu oleks mõistlik olemasolevat nappi raha investeerida, ja ka kogukonnal rohkem indu üks või teine asi ise korda teha.