Käsmus vuntsiti vana puitmajakat

Aarne Mäe
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talgud Käsmus. Tragod naised värvivad puitmajakat, Aarne Vaik juhib vägesid.
Talgud Käsmus. Tragod naised värvivad puitmajakat, Aarne Vaik juhib vägesid. Foto: Aarne Mäe

Käsmus värviti nädalavahetusel üle vana puitmajakas ja ehitati sadamasse uut paadisilda. Nõnda kulges muinsuskaitsekuu talgupäev sujuvalt muuseumiöhe.


Põhilise osa töömesilastest tõi mere äärde Looduse Omnibuss. Samal ajal, kui osa seltskonnast majakat värvis, läks teine osa paadisadamasse ning inimesi jätkus ka päevitusranda puhastama.


Käsmu muuseumi peremees Aarne Vaik ütles, et 1891. aastal kohaliku karskusseltsi poolt purjus kaptenite trahviraha eest ehitatud majakast on kujunenud Käsmu sümbol, ehkki veeteede amet seda ei tunnista ja tuli seal ei plingi.

Eestis on säilinud vaid kaks puitmajakat, peale Käsmu on selline veel Suurupis.

Atraktiivne Kunda puitmajakas põles mõne aasta eest paraku maha.

Ehkki praktilist tähtsust Käsmu vanal majakal ei ole, on ehitis muinsuskaitse all ning värske värvikiht kulus selle selga marjaks ära.

Samas ehitatakse Käsmusse ka paadisilda, sest vana lauter oli jäänud ajahamba alla. Aarne Vaik rääkis, et tänavu juunis tähistatakse regatiga Käsmu lahes 120 aasta möödumist esimesest regatist Eestis, mis peeti toona just Käsmus ja Haapsalus, ning ka siis on vaja kohta, kus paadiga maale tulla.

30 meetri pikkuse silla ehitamiseks panid seljad kokku kohalikud paadiomanikud ja nõnda on tegemist ühe vähese väikelaevade randumiskohaga põhjarannikul üldse.

Artikli täielikku versioon saab lugeda Virumaa Teataja
teisipäevasest paberväljaandest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles