:format(webp)/nginx/o/2017/01/23/6273119t1h2517.jpg)
/nginx/o/2009/01/13/116667t1hcee8.jpg)
Möödunud nädalal võeti riigikogus vastu järjekordne negatiivne lisaeelarve. Valitsussektori tasakaalu parandamine on hädavajalik, aga kas põhimõttelised otsused, mis selle eelarve tegemise käigus langetati, meid tegelikult ka sinnapoole viivad, on paraku ülimalt küsitav.
Parempoolsed valitsusparteid, kellele alles kuu tagasi olid vastuvõetamatud sotsiaaldemokraadist rahandusministri Ivari Padari ettepanekud maksude tõstmise asjus, läksid nüüd üksmeelselt makse tõstma, sest pidid tõdema, et tulusid suurendamata eelarvet kokku ei saa.
Aga kui Padari ettepanek tulumaksumäära tõsta lähtus eesmärgist, et maksutõus halvaks võimalikult vähe neid inimesi, kelle sissetulekud niigi madalad, ja annaks võimalikult väikese tagasilöögi ettevõtlusele, siis vähemusvalitsus käitus halvimal mõeldaval viisil, lajatades nimetatutele otse "kümnesse". Käibemaksu, samuti kütuseaktsiisi hüppeline tõus paraku just seda tähendavad.
Väiksema sissetulekuga inimestel ei ole võimalik oma tarbimisharjumusi enam oluliselt muuta, nagu reformierakond jutlustab. Piima ja leiba ei saa ju ostmata jätta.
Küllap ei kujuta selle erakonna ideoloogid tegelikkuses ettegi, mida tähendab kõikide hindade tõus inimestele, kes peavad 3000-4000 krooniga kuus hakkama saama. Muidu on küll äärmiselt raske mõista, kuidas nii ignorantse otsuseni jõuti.
Kui aga need, kellel on suurem ostujõud, oma tarbimisharjumused tõepoolest ümber kujundavad, väheneb ka käive ja loodetud lisatulu eelarvesse ikka ei laeku. Rääkimata sellest, et ettevõtete vähenev käive võib omakorda kaasa tuua töökohtade vähenemise.
Lisaeelarve lugemise ajal riigikogus püüdsime sotsiaaldemokraatidega värskelt rahanduskomisjoni esimehelt Taavi Rõivaselt korduvalt teada saada, kas on tehtud mingigi analüüs, hindamaks, mida käibemaksu tõstmine elanikkonna vähekindlustatud gruppidele kaasa toob.
Vastuse asemel kuulsime noorpoliitiku demagoogiaharjutusi. Jääb üle vaid oletada, et seda tehtud ei ole ja küllap ei tahetagi teha, sest valitsusliit salamisi adub, et faktid, mis vastu vaataksid, ei õigustaks kuidagi tehtud valikut.
Muu hulgas ei olnud võimalik vastust saada sellelegi küsimusele, mida tähendab kaupmeestele kohustus teha ümber kõik arvestusprogrammid ja hinnasildid juba 1. juuliks, milleni on jäänud vaid mõni tööpäev.
Ka Eesti valitsussektori maksutulude struktuuri seisukohalt on käibemaksu tõstmine vale samm, kuna oleme niigi liiga palju sõltuvad tarbimismaksudest.
Veel suurem käibemaksu ja aktsiiside osakaal viib meie riigi rahanduse üha enam kreeni.
On äärmiselt küsitav, kas loodetud tulu riigieelarvesse üldse laekub. Lisaks majandusteadlaste hoiatustele on ju käibemaksu tõstmine Lätis värskelt järele proovitud, paraku ei õnnestunud naabritel oma riigieelarvesse loodetud täiendavat raha saada.
Ka ei tulnud meie valitsus toime kogu võetud ülesandega, kuna lubatud 6,1-miljardilise kärpe asemel saadi kokku vaid 5,4 miljardit, millest osa on ju üsna küsitav, nagu eespool kirjeldatud.
Kui siiamaani on valitsuse retoorika hulka kuulunud lubadus püüda tagada võimalus minna aastal 2011 üle eurole, siis kirjeldatud maksutõusud panevad ka inflatsioonikriteeriumi täitmise ülimalt suure küsimärgi alla.
Nimelt tõstab ainuüksi ette nähtud käibemaksutõus meie tarbijahinnaindeksit sel aastal üle 0,8%.
See on tõenäoliselt rohkem kui pool meile lubatud määrast. Kui lisada veel ülejäänud hinnatõusud ja kui naftabarreli hind jätkab viimaste nädalate tõusutrendi, võib meil täitmata jääda ka nn Maastrichti inflatsioonikriteerium.
Oleks ikka eriti hale ohverdada euro reformierakonna valimislubadusele tulumaksu asjus ...
Eespool kirjeldatu taustal on selge, et sotside ettepanek tõsta üksikisiku tulumaksumäära käibemaksu asemel oleks kogu riigi jaoks igati mõistlikum valik.
Tulumaksumäära tõstmine kahe protsendi võrra annaks rahandusministeeriumi arvestuste kohaselt samas suurusjärgus täiendavaid tulusid kui käibemaksu tõstmine kaks protsenti ja laseks panustada rohkem neil, kellel on tulud.
Selle asemel üritab meie läbinisti parempoolne valitsus võtta ka sealt, kust enam võtta ei ole.
Kurb ja totter - tuleb siinkohal tõdeda ja loota, et Eesti inimesed ning ettevõtted on piisavalt nutikad, et valitsuse kiuste hakkama saada ja ellu jääda.
Küllap ükspäev algab aega ... kus valitsus suudab jälle teha meeskonnatööd ja lasta lahti tänasele päevale jalgu jäänud valimislubadustest; usaldada teadlasi ja eksperte; tajuda, mis ühiskonnas tegelikult toimub.
Loodan, et see päev on võimalikult lähedal, ja usun, et saame hakkama. Me kõik.