Enn Vatter: Võta raha maast üles

Enn Vatter Foto: AFP / Scanpix

Tuleb tunnistada, et ei juba tehtud ega ka tulevased kärped tee meie, st Eesti riigi elanikkonna olemist elamisväärsemaks. Käesoleval aastal terendab kolmanda korragi kärpimine. Paraku on tegu pelgalt tagajärgede silumisega, põhjusi millegipärast ei käsitletagi. Vähemalt avalikkuse ees mitte.

Mis võiks olla Eesti majandus- ja rahanduskriisi põhjused? Põhjusi võib laias laastus kolme suurde rühma jaotada. Esiteks üleilmsed ehk sellised, mida meie ei kontrolli (nt nafta, gaasi hind, välisinvesteeringud).

Teiseks need, mida Eesti riik, st kesk- ja kohalik omavalitsus, ettevõtjad jt suudavad suunata/ohjata. Ja kolmandaks sellised mõjurid, mida veel ei tunne ega oska neile isegi nime anda.

Otsigem nüüd kärpekohtade asemel parem tulukohti, st rahapada. Neid on olemas küll - nt Euroopa Liidu tõukefondid, ent ka maksude korralikust sissenõudest saadav.

Struktuuritoetusi eraldab Euroopa Liit Eestile selleks, et toetada majanduse arengut ning vähendada seeläbi arenguerinevusi Euroopa regioonide vahel ning tõsta Euroopa Liidu kui terviku konkurentsivõimet maailmaturul.

Struktuuritoetuste kasutamisel Eestis on kolm peamist strateegilist eesmärki: kasvatada majanduse konkurentsivõimet, sotsiaalset sidusust ja säästvat keskkonnakasutust.

Eestile eraldati ajavahemikul 2004-2006 Euroopa Liidu struktuurifondidest ja ühtekuuluvusfondist 12,5 miljardit krooni, st ~4 miljardit krooni aastas.

Aastail 2007-2013 on Eestil võimalik kasutada 53,3 miljardit krooni, seega aastas ligikaudu 2 korda rohkem kui eelnevatel aastatel.

Teine rahapada on maksu- ja tolliameti hallata, st ameti tublidusest sõltub riigi rahakoti priskus. Ja mis pilt sel tööpõllul on? Esimese kvartali lõpuks ollakse maksu- ja tolliametile, st Eesti riigile võlgu 5,2 miljardit krooni. Kogusummast moodustab 4,7 miljardit juriidilise isiku maksuvõlg.

Tooni annavad võlglaste nimistus ikkagi ettevõtted, võlglaste esisajas on vaid kaks eraisikut. Ettevõtetest on "edukamad" aga kinnisvara ja ehituse ning kaubandusega tegelejad. Tabeli esimeses otsas on aga ka mitu kütusemüügiga tegelevat ettevõtet, kes on võlgu aktsiisiraha.

Kõige enam on makseraskusi jae- ja hulgikaubandusega tegelevatel äriühingutel, nende maksuvõlg on 1,5 miljardit krooni. Järgnevad kinnisvara, ehituse ja töötleva tööstusega tegelevad äriühingud.

Kinnisvara arendamise, rentimise ja äritegevusega seotud 4902 äriühingul on maksuvõlad kogusummas 845 miljonit krooni, 2745 ehitusega tegeleval äriühingul on maksuvõlad kogusummas 680 miljonit ning 2254 töötleva tööstuse äriühingul on kokku 728 miljoni kroonine maksuvõlg.

Mis on meie põhieesmärk? Kas euro saamine?

Või vajalike kärbete tegemine?

Või viie rikkaima riigi hulka jõudmine?

Või...

Loetletutest kaks esimest on vahendid teatud ülesande lahendamisel, kolmas aga ...

Eesti riigi tõeliselt Suur Eesmärk on oma elanikkonna, nii kodanikele kui teistele lojaalsetele kaasmaalastele inimväärilise riigi tagamine.

Loomulikult tingimusel, et eranditult kõik Eestis elada/töötada/õppida soovijad selle eesmärgi saavutamisele igati kaasa aitavad.

Enn Vatter
E-Info juhataja