Valitsus viis kirsturaha ja tõstis käibemaksu

Käibemaksu tõus kergitab toidukaupade hindu. Foto: Toomas Huik.

1. juuli toob endaga mitu seadusemuudatust, muu hulgas tõuseb käibemaks ning vähenevad haigushüvitised. 3000kroonine matusetoetus kaob sootuks.

Suurkaupmees Oleg Grossi hinnangul oli käibemaksu tõstmise otsus väga ebameeldiv ja ebaõiglane. "Kannatavad kõige rohkem madalama sissetulekuga inimesed ja kaupmehed," lausus Gross.

OG Elektra kauplustes ootab vahetamist umbes
200 000 hinnasilti, selge on, et 1. juuliks uusi hinnasilte välja panna ei jõuta.

"Eks alguses tuleb meil käibemaksu tõus kinni maksta," nentis Oleg Gross.

Kaks protsenti juurde
Ärimees rääkis, et praegu otsitakse tema firma kauplustes inimesi, kes oleksid nõus öösiti siltide vahetamisega tegelema.

"Kaupluste lahtiolekuajal seda teha ei saa, kedagi öösel töötama sundida ka ei saa, nii tuleb vabatahtlikke otsida," sõnas ta.

ASi Helter-R tegevjuht Kalev Kivipalu ütles, et vastavalt tarbijakaitse poolt kaupmeestele antud loale lisandub nende firma kauplustes kaupadele 1. juulist kaks protsenti käibemaksu.

"Kassadesse paneme suured sildid välja, et hinnasiltidel olevad hinnad ei pruugi tegelikkusele vastata, tarbijakaitse on selleks augusti lõpuni aega andnud," rääkis ta.

Kalev Kivipalu lisas, et kõik hinnad ei tarvitse siiski kohe 1. juulist muutuda.

"Uute hindade sisestamine on suur töö, kui kaupluses on kümneid tuhandeid kaubaartikleid," selgitas ta.

Haigusraha kahaneb
1. juulist hakatakse ka haigushüvitist inimesele maksma alles haigestumise neljandast päevast ja mitte enam 80, vaid 70 protsenti töötaja keskmisest mullusest töötasust.

Lapsevanemale maksab haigekassa senise saja protsendi asemel 80 protsenti keskmisest palgast.
Vinni Tervisekeskus OÜ perearst Sirje Korsten leidis, et kindlasti on neid inimesi, keda see muudatus tugevalt puudutab, majanduslikult vähekindlustatud ja väga haiged inimesed.
Kuid vahel on talle tundunud, et haiguslehte tahetakse küllaltki ker­gekäeliselt saada.

"Mõnikord üritatakse väga väikese probleemiga haiguslehel olla, mis seal taga on, ega arst seda ei tea," kõneles Korsten ja märkis, et ta on olnud hädas tööandjatega, kes vahel helistavad ja küsivad, mis põhjusel töötaja haiguslehel viibib. Seda aga arst öelda ei tohi ega ütlegi.

Ka ei uskunud perearst, et seadusemuudatuse tõttu inimesed haigena hakkavad tööl käima, samas tunnistas ta, et praegugi leidub neid, kes soovivad varakult haiguslehe lõpetada, põhjendades seda rahapuudusega.
Samuti kaob 1. juulis eraisikutele mõeldud 3000kroonine matusetoetus.

72aastane pensionär Mari-Anne Heljas ütles, et kärpimiseks õiget kohta ei leidugi, aga kui riik on nii hädas ja tuleb kärpida, siis tuleb seda teha, sest eks riik matab need ikka maha, kellel kedagi ei ole.

"Kõige vähem peaks kärpima laste arvelt," lausus Hel­jas.
Tema arvates on Eesti inimesel matusteks ikka mingi summa kogutud, et kulutused laste kaela ei jääks.