Televiisorite laiast valikust endal uut telerit valiv ostja lähtub tehnikakaupluse Expert juhataja Roland Toome sõnul peamiselt ekraani suurusest ja hinnast.
Tarbija: Telerite puhul huvitavad ostjat enim ekraani suurus ja hind
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlikud ostjad teavad tavaliselt, millised peavad olema televiisori omadused ja on kursis nende hinnaklassiga.
"Sellist asja pole olemas, et tuntud tootjate samade omadustega televiisor maksaks näiteks 10 000 ja teine 15 000, kui on võrdsed omadused, siis on nende hinnad enam-vähem ühesugused," räägib tehnikakaupluse Expert juhataja Roland Toome.
Philipsi tipptoode maksab näiteks neli korda rohkem kui tavaline odav sama suure ekraaniga televiisor. Müüjad ootavad, et inimesed poodi tulles juba teavad, mida nad enam-vähem soovivad. "Mingid andmed peavad inimesel endal ikka olema. Kui ta on enda jaoks selgeks teinud ekraani suuruse, hinna ja digiboksi vajaduse, saab muud asjad täpsustada," kõneleb Toome.
"Ei saa odavat televiisorit väga hea pildiga, 32tollise ekraaniga telerit on võimalik osta 5000 krooniga, aga sama suure ekraaniga aparaat võib maksta ka 20 000 krooni," toob Toome näite.
"Philips, Sony, Sharp, Samsung, LG, Pioneer," loetleb Toome tuntud tootjate televiisorimarke, mis poes müügil.
Praegu on populaarseimad 32tollise ekraaniga televiisorid, kuid näiteks Sharp panustab 42- ja 46tollistele aparaatidele. Selle eelduseks on, et teleripildid lähevad tänu igasugustele pildiparandussüsteemidele järjest paremaks, mis võimaldab suurt ekraani lähemalt vaadata.
Praegu võib juba 52tollist televiisorit kolme meetri pealt vaadata. Ei ole enam rusikareeglit nagu kineskoopteleviisorite puhul, et vaatekaugus pidi olema viis diagonaalipikkust, sest sellel teleril me vaatasime otse elektronkahurisse.
LCD-teleri kristallekraan on taustvalgustusega ja plasmateler vastavalt gaaslahendusega. Vahe on pildi kujundamise tehnoloogias, ühel süsteemil on omad plussid ja teisel süsteemil omad. "Plasma arendusega on jõutud lõpuni, aga LCD arenduses on veel ruumi küllaga," arvab Ronald Toome.
Kui nüüd võrrelda kahe süsteemi erinevusi, siis peavad võrdsed olema nii pildi suurused ja ka pildiparandussüsteemid.
"Võrdsete parameetrite juures on plasmateleri eeliseks naturaalsemad värvid," teab ta, "LCD-plussil on jälle pildipunkte rohkem ja seetõttu on pilt teravam, sama suure ekraani puhul on need kallimad," tutvustab Toome.
On kurdetud, et sisseehitatud digiseadmetega televiisorid näitavad pilti halvemini kui televiisorid, millel on digiboks juurde ostetud. Roland Toome arvates on põhjus pigem selles, kas digiseadmega televiisor on Levira poolt tunnustatud või mitte.
