Einar Vallbaum: Väärtuseid luuakse Virumaal

Maavanem Einar Vallbaum. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Mõni aeg tagasi esitati mulle väljakutse anda "Tagasi kooli" kampaania raames tundi Kunda õpilastele. Ma võtsin selle väljakutse vastu ning eelmisel reedel seisin õpetajana seitsmendike ees.

Ühelt poolt oli äärmiselt tore suhelda noorte särasilmsete teadmisjanuliste entusiastlike las­tega, kuid teisalt pani see mõtlema õpetaja igapäevase rolli üle. Ainuüksi tunni ettevalmistamine oli omaette protsess, mille käigus pidi tunni ajaliselt väga rangelt üles ehitama ja temaatiliselt piiritlema.

Omamoodi kunst on säilitada pidev valmisolek muudatusteks, õpilaste küsimusteks ning oma ainet anda siira vaimustusega.

Peale selle tekib noortel veel naljakaid seoseid ja valdkonnast väljuvaid küsimusi, mille kõigega peab õpetaja toime tulema. Nii et minu jaoks avaldus õpetaja tegelik ja täielik roll alles siis, kui olin ise sunnitud nende kingadesse astuma.

See kogemus pani veelgi tõsisemalt ja aupaklikumalt suhtuma Haljala gümnaasiumis sündinud ideesse rajada õpetajale oma autähis.

Virumaal on järjepidevalt tegeletud väärtuste loomise, hoidmise ja värskendamisega. On just meie maakonda rajatud emakeele ausammas, siin on tekkinud õpilasparlamendi kokkukutsumise ja koolirahu lepingu sõlmimise idee ning nüüd ka õpetaja autähise loomise mõte.

Tehtul on oma konkreetne sisu ja kontseptsioon ning nii ideedel kui rajatistel on laiemapõhjaline tähtsus, mis kujundab nii eesti rahva kui kitsamalt virulaste identiteeti ja tugevdab ühtekuuluvustunnet.

Nii näitab ka õpetaja autähis, et väärtustame oma õpetajaid ja kodupaika, kus oleme alustanud oma haridusteed ja kujunemist.

Loodav õpetaja autähis võiks kujuneda objektiks, mille juurde väljasõite ja klassiekskursioone korraldada, kus kohtuda oma klassi- või koolikaaslastega, saada kokku oma õpetaja ja kogu klassiga ning austada neid, kes on meie eluteed kujundanud ja maailmapilti mõjutanud, ning meenutada ja mäletada neid, kes kunagi olnud.

Seega kannab loodav õpetaja autähis ka teatud mõttes teetä­hise funktsiooni, sümboliseerides seejuures pidevat teelolekut, arengut ja edasiminekut, kuid ka võimalust tagasi vaadata, kust oleme tulnud, kellega koos teed käinud ning kes on aidanud meil õigeid radu valida.

Kutsun teid kõiki üles sellele mõtlema, vaa­ta­ma korraks tagasi, meenutama oma õpetajaid, ja ehk on praegune õpetajate kuu ka õige aeg, mil võtta ette tee oma endis­te või praeguste õpetajate juurde ning neid lihtsalt tänada.

Kuni 24. veebruarini ootab aga Lää­ne-Viru maavalitsus lugusid oma õpetajatest, et talletada ilusad hetked ja väärtused sõnadesse.