Juhtkiri: Pits või liiter?

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Toomas Huik / Postimees

Kas olete arvutanud, kui palju alkoholi teie aastas tarbite? Igatahes kuulub Eesti enim alkoholi tarbivate riikide hulka. Uuringute kohaselt joodi mullu Eestis inimese kohta ligi 12 liitrit absoluutset alkoholi, millega oleme Euroopas teisel kohal.


Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringud näitavad sedagi, et kolmveerand meist on päri, et Eestis juuakse palju alkoholi, kuid enda alkoholitarbimist hinnatakse pigem väheseks või mõõdukaks - ainult 2% peab oma alkoholitarbimist suureks.



Alkoholi tekitatud kahjud Eestis on hullemad kui isegi nendes maades, kus juuakse sarnastes kogustes. Kuritegevus, liiklusõnnetused, alkoholisõltuvus, sotsiaalne võõrandumine, ühtekokku üle 60 haiguse ja häire. Alkoholiga seotud vigastustesse sureb igal aastal umbes 1500 inimest Eestis.



Kui mujal Euroopas juuakse enamasti toidu kõr­­vale ning tarbitakse väik­­semaid koguseid, siis Eestis on tavaline pruukida ikka niisugusel hulgal, et purju jääks. Ja sellega kaas­neb sageli ka vägivald.



Niikaua kui meedias kujutatakse alkoholi tarbimist meeldiva ja trendika tegevusena, on muutust paremuse poole naiivne loota. Kõik joogid on reklaamides kujutatud osana toredast ajaveetmisest, idüllilistest suhetest.



Kokteilide ja siidrite joomist ei võeta nii tõsiselt kui näiteks puhast viina, kuid need "kerged" alkohoolsed joogid on noorte "sissetöötamiseks" kangemale alkoholile. Ja kui meie poodides võib müüa suurtes kahe­liitristes plastpudelites kanget õlut, on see juba omaette näitaja riigi suhtumisest ja reguleerimatusest.

Sel nädalal käivitus Tervise Arengu Instituudi kampaania, mis kutsub üles inimesi mõistlikkusele alkoholi tarbides. Kuigi oleme põhjamaa rahvas ning meie laiuskraadil ei ole rohke päevavalgusega kiidelda, pole alkohol see valgusallikas, millega hinge soojendada. Pigem on see iseenda löömine pimedusega.

Tõsi, alkohoolikut käsu või kampaania korras karsklaseks ei tee, küll mõjutab teavitustöö loodetavasti neid, kel alkoholism pole veel välja kujunenud, ning suunab väärtushinnanguid.

Ja ehk oleks ka alkoholiaktsiisi tõus omal kohal.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles