Jaan Sõrra: Eesti põllumajandus vajab toimetulekuks otsetoetusi

Jaan Sõrra Foto: Sille Annuk

Eesti Põllumeeste Keskliidu pöördumine riigikogu liikmete poole seoses homme riigikogu ees korraldatava protestiaktsiooniga, et teavitada üldsust, valitsust ja riigikogu taasiseseisvuseaegsest sügavamast kriisist põllumajanduses.

Austatud riigikogu liige!

Pöördun teie poole Eesti põlluharijate nimel, kelle olukord on kahe viimase aastaga muutunud hullemaks, kui see oli nn Vene kriisi aastal. Piima- ja teraviljahinnad ei kata juba üle aasta tootmiskulusid - põllumeestel pole enam vahendeid oma tootmisele pealemaksmiseks.

Enamik maaharijatest on tootmise ajakohastamiseks investeerinud veisefarmidesse ja ostnud uut tehnikat, mistõttu pole meil häbeneda Eesti põllumajanduse tehnoloogilise taseme üle isegi vanade ELi liikmesriikidega võrreldes.

Ülimadalad kokkuostuhinnad, mis on ELi keskmistest tunduvalt väiksemad, ei võimalda tähtaegselt pangalaene maksta, kuid pankade poolt pole me näinud mingitki vastutulekut. Paljudel on maksuvõlad, maksu- ja tolliamet on arestinud põllumeeste arveid.

Lähitulevikus terenduvad pankrotid ja saneerimised ning põllumajandusettevõtete ülesostmine väliskapitali poolt madala hinnaga.

Ühenduse vanade liikmesriikide põllumeeste toetused on mitu korda suuremad kui uutes riikides, seetõttu ei saa me rääkida võrdsetest konkurentsitingimustest ELi ühisel turul (n Belgias 7000, Eestis vaid 1500 kr/ha).

EL on lubanud uutel liikmesriikidel maksta konkurentsitingimuste võrdsustamiseks riigieelarvest nn top-up´i - lisamakseid otsetoetustele. Sellel aastal maksti seda vaid 57% ELi lubatust.

Põllumehed selle vastu väga ei protestinud, saades aru riigi raskest majandusolukorrast. Erakondadega kohtumisel eelmisel aastal sõlmisime vaikiva kokkuleppe, et 2010. aasta riigieelarves makstakse top-up´i täismahus.

Võrdlusena võiks tuua selle, et teistes ELi uutes liikmesriikides, näiteks Lätis, kus majanduslik olukord on Eestiga võrreldes palju hullem, pole neid toetusi ei 2009. ega 2010. aastal vähendatud (seda ei lubanud Lätis teha ka IMF).

Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Rahvaliit esitasid riigieelarvele parandusettepaneku ELi poolt lubatud otsetoetuste lisamakse täismahus maksmiseks, valitsuse esitatud eelarves on sellest summast puudu 271 mln krooni.

See tähendaks põllumeestele järgmisel aastal lisatoetust hektarile üle 200 krooni. Praeguses kriisiolukorras on see suur raha, mis paneks paljud põllumehed loobuma tootmise lõpetamise mõttest ja süstiks neisse pisutki lootust, et riik hoolib Eesti toidutootjast.

Euroopa Komisjon otsustas 28. oktoobril 2009 anda liikmesriikidele loa maksta igale põllumajandustootjale 15 000 euro suurust riigiabi. Riigi rasket majandusolukorda arvestades ei võta me seda päevakorda, kuid otsetoetuste maksimummääras maksmine on meie kindel nõudmine.

Eesti Põllumeeste Keskliit on käitunud väga vaoshoitult ega ole aastaid protestiaktsioone korraldanud. Kuid enam me neid pidurdada ei saa, sest paljud meie liikmed ja teised Eesti põllumehed teevad päevast päeva ettepanekuid maanteedel liiklust blokeerida ja sõnnikukoormad Tallinna viia.

Toidutootmine on igale riigile strateegiliselt tähtis valdkond. Kui see oluliselt väheneb, mis on praeguses olukorras silmaga nähtav, siis pole tootmise taastamine enam ühe-kahe aasta küsimus. Põllumajandus on maaelu selgroog, see on maaettevõtlus, see on töökohad. Töö ja töökohtade kadumine on selge viide maapiirkondade ääremaastumisele.

Kõik Eesti põllumehed loodavad siiralt, et te toetate riigieelarve parandusettepanekut top-up´i suurendamiseks. See on täna ainus võimalus meie põllumajanduse krahhi vältimiseks.

Kutsume teid meie seltsi 18. novembril algusega 13 toimuvale protestiaktsioonile Lossi platsil, kus kuulete põllumeeste muredest. Leiame ühiselt lahendused!