/nginx/o/2009/01/22/121067t1h7818.jpg)
Viimastel kuudel on Eesti Energia tõusnud avalikkuse tähelepanu keskmesse ja põhjust selleks on andnud mitme isiku ja institutsiooni välja öeldud plaanid viia riiklik energiafirma börsile.
Lembit Kaljuvee: AS Eesti Energia – miks mitte börsile!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majanduslikust seisukohast pole selle kava kohta midagi laita, sest börsil Eesti Energia lisaaktsiaid noteerides saaks tõepoolest ettevõtte finantsvõimekust tõsta, samuti omakapitali suurendada. Börsile viimise poolt on veelgi majandusloogikast lähtuvaid argumente.
Kõik on seni õige, kuni me endale teadvustame, et tegu on Eesti vabariigile kõige tähtsama strateegilise ettevõttega. Lihtsalt väljendudes: Eesti Energia ei ole riigi kaitsevõime seisukohast hinnatuna sugugi väiksema tähtsusega kui kaitsevägi!
Akadeemikute hoiatus
Järelikult ei saa Eesti Energia puhul rääkida ainult majandusloogikast lähtudes. Muidu võiks ju kommunikatsiooni- ja majandusministeerium täitevvõimu esindajana börsile viimise otsuse lihtsalt teha. Vahepeal paistis, et kõik lähebki kava kohaselt ja mõne aja pärast on riigi energiahiiu aktsiad kaubeldavad.
Poliitikuna tekitas see minus hämmastust: kas me anname endale aru, mille üle nii kergelt otsustame ja mida müüma hakkame? Selleteemaline diskussioon ühiskonnas ju puudus! Seepärast võtsingi meedias börsile mineku vastu sõna. Paraku on mul kahtlusi, mis toetuvad kogemustele põlevkivifirma juhtimise ajast ja tööle riigikogus.
Siis tuli aga Eesti Teaduste Akadeemia avalik pöördumine, milles tauniti riigi plaani viia Eesti Energia lisakapitali saamiseks börsile. Akadeemia energeetikanõukogu esimees Endel Lippmaa hoiatas, et see võib tähendada Eesti Energiale mingil hetkel Eesti Telekomiga sama saatust.
Senise info kohaselt on energiafirmast börsile minemas küll vaid kolmandik ja riik säilitaks peremehe rolli, kuid Lippmaa sõnul on ettevõtmine siiski riskantne.
Akadeemik Lippmaa meenutas, kuidas Telekom välisomanike kätte liikus. Lisada võib veel meie pankade saatuse. Tegelikult on enamik Eesti börsile läinud ettevõtetest leidnud omanikud väliskapitali näol.
Samuti viitas akadeemik võimalusele Eesti Energia rahastamiseks kombel, millele olen ka ise tähelepanu juhtinud. Nimelt saaks Eesti Energiaga käituda, nagu seda tehti Tallinna Sadama puhul - kui ettevõttel oli raha vaja, otsustas valitsus teha rahasüsti.
Lippmaa hinnangul leiaks riik vajadusel Eesti Energia tarbeks oma eelarvest ka kümme miljardit krooni, kui see aastate peale ära jagada.
Peaministri arvamus abiks
Minu arvates aga ei ole EE-l järgmisel aastal veel suuri summasid vaja, sest puuduvad projektid, mille järgi saaks tööle hakata. Järelikult peaks valitsus energeetikafirma jaoks raha leidma alles 2011. aastal.
Akadeemikute pöördumine oli õigeaegne, oli juba karta, et ühiskonnas ei tekigi diskussiooni, kas EE börsile viimine on õige samm.
Need kartused hajutasid esmalt lugupeetud akadeemikud. Kohe avaldas oma seiskoha ka peaminister Andrus Ansip, kes tõdes samuti, et Eesti Energial tekib rahavajadus alles 2011. aasta kevadel, mistõttu tema silmis pole liigne kiirustamine lisaraha võimaluste seas valiku tegemisel põhjendatud.
Peaministri sõnul ei ole veel ka otsustatud, millist võimalust Eesti Energia tegevuse rahastamiseks kasutatakse.
Siit koorubki tõde - börsile minekul on Eesti Energiale rohkem ohtusid kui tulu. Meeldetuletuseks - kas rahvas ikka teab, et oleme oma põlevkivimaardlatest kasutanud ära vaid 10%, et me tegelikult elame rikkuse peal?