Vello Tafenau: Rahvaliit elab veel!

Ravaliidu esimees Vello Tafenau. Foto: Arvet Mägi

Rahvaliit läks kohalikele valimistele juhtmõttega "Et kodus oleks hästi!". See mõte iseloomustab rahvaliidu kohalikku poliitikat kõige paremini.

Kohaliku elu korraldamisel oleme alati tegutsenud selle nimel, et inimesel oleks kodus hästi, ükskõik kus Eestimaa otsas ta elab. Kui kodus on hästi, laabub töö ja edenevad kõik muud tegemised.

Rahvaliit on Eestis ainus piir­kondlikku tasakaalu taotlev poliitiline jõud. Ja sõnade kinnituseks on meil ette näidata ka tegusid. Valitsusliidus osaledes oleme suutnud ära hoida nii mõnegi riigi tasandil kavandatud lausrumaluse, näiteks elektrijaamade mahaparseldamise väikese raha eest.

Teisalt on meie algatusel rakendatud hulk mõistlikke ootuspäraseid otsuseid: kohalike omavalitsuste rahastamise ümberkorraldamine, investeeringud maaelu arendamiseks, põllumajandustootjatele siseriiklike maksete (top-up) täismahus tagamine.

Kõik need otsused räägivad sellest, et me hoolime Eesti maast ja inimestest. Paljude aastate kestel ongi just rahvaliit olnud Eesti regionaal- ja maaelupoliitika eestvedaja. Ometi pole meid viimaste aastate valimistel saatnud loodetud edu.

Äsjased kohalikud valimised, kus osa erakonna liikmeid ei olnud valmis kandideerima oma lipu all, tekitasid tõepoolest küsimuse - kuidas edasi? Sama küsimus tõusis erakonnasisestes aruteludes ka pärast riigikogu valimisi ning toona oli otsus sirge ja selge - rahvaliit peab jääma.

Mõndagi on muutunud

Erakonna uus programm "Hooliv Eesti" rõhutab, et oleme rahvuslik-konservatiivne erakond, et seisame regionaalse ja sotsiaalse tasakaalu, kohaliku algatuse ja eestluse elujõu eest.

Praegu kuuleme iga päev räägitavat hoolivusest, isegi paremerakonnad on aina sagedamini hakanud seda sõna pruukima.

Meie poliitikas on hoolivus juba ammu olnud kõigi meie ettevõtmiste lähtekoht ning see kajastub ka aasta tagasi vastuvõetud programmis.

Uus programm seab uued nõudmised ka inimestele. Siin on meile abiks järjepidevad erakonnasisesed koolitused arengu, motivatsiooni ja igapäevatöö korraldamise teemal. Info edastamiseks ja arvamusavaldusteks oleme käivitanud erakonnasiseseid suhtluskeskkondi.

Kõik see peaks meie positsiooni parandama, ehkki võtab aega. Õnneks pole ligi kümne tu­hande erakon­naliikme usk ku­hugi kadunud. Seda kinnitavad elav huvi ja osalemine nii omavalitsuste kui ka maakonna tasandi kokkusaamistel.

Oktoobris and­­sid valijad meile hinnangu. Tulemuse hin­damisel lähtun eelkõige siis­ki püstitatud eesmärgist. Ligi aasta kestnud aruteludel seadsime sihiks, et ka pärast neid valimisi oleks rahvaliidul kõige rohkem omavalitsusjuhte. Rahvaliidu nimekirjad või meie inimeste eestveetud valimisliidud võitsid valimised rohkem kui poolesajas omavalitsuses ning selle tulemusega on meil üle Eesti jätkuvalt tugevaim esindatus.

Rahvaliidu liikmed osalevad 126 omavalitsuse töös, ligi 100 rahvaliitlasest vallavanemat ja volikogu esimeest juhivad omavalitsusi. Oleme kohaliku elu eestvedajana jätkuvalt suurim poliitiline jõud.

Oma lipu all edasi

Pärast valimisi ruttas ajakirjandus rahvaliitu kaardilt kustutama. Ometi, võrreldes teiste erakondade 11-12 miljoni krooniste, ühiskonda lõhestavatest hüüdlausetest kantud valimiskampaaniaga, võime oma valimistulemust väga heaks pidada - meie saak on inimestega otsesuhtlemise vili.

Praegu ootabki inimene seda, et keegi ta ära kuulaks. Ja meie asi on te­da aidata, mitte haarata võimu selleks, et oma kaas­kondlaste ringile ulualust ja sissetulekut tagada.

Aga peame vaatama ettepoole. Juba 2011. aas­ta märtsis seisavad ees rii­gikogu valimised ning neist saab meie erakonna jaoks võtmeküsimus.

Peame tegema täpse plaani, kuidas edasi. Kõige etem on kindlasti oma lip­pu hoida, kuid siin on meil va­ja nii mõ­nedki asjad selgeks teha, eelkõi­ge iseendale. Esmalt peame küsima, kas ja kellele Eestis on regionaalera­kon­da vaja. Kui on, mismoodi suu­­dame inimes­tele selgeks teha, et seda neile endile vaja on?

Lisaks meie ainu­laadsete väär­tuste hoidmisele peame suut­ma tagada erakonna ellu­jää­­mise ka majanduslikus võtmes.

Ja sellekski peame eelkõi­ge ise koos meie omavalitsusjuhtide ja maaettevõtjatega suutma kokku lep­pida realistliku tegevusplaani.

Iseseisva erakonnana, oma väärtustele ja tõekspidamistele kindlaks jäädes, leiame kindlasti ühisosa meile maailmavaatelt lä­hedaste erakondadega, kellega koostöös suudame ühiskonnas panna maksvusele hoolivuse.