Rakvere jalgpall õilmitses pool sajandit tagasi

Üks osa hõbeda võitnud Rakvere Kalevi meeskonnast. Tagareas vasakult Robert Niitla, Kalju Halling, Tõnis Einbaum, Dimitri Konstantinov, Ülo Kard, Aatso Lään, Eduard Kallas, Hans Tõnne, Edgar Meos. Ees vasakult Ferdinand Täpp, Kalju Täpp. Foto: arhiiv

ärgmise aasta oktoobrikuus möödub 90 aastat ajast, mil Rakveres esimest korda jalgpallis võisteldi. Siinkandi jalgpallilugu kroonivad noortemeeskonna kuldmedal ja täiskasvanute pronks- 1947. a ning meeste hõbemedal 1957. a Eesti meistrivõistlustel.

Esimene vutimatš peeti Rakvere laadaplatsil 17. oktoobril 1920. aastal Rakvere ja Narva meeskonna vahel. See aasta oli kogu Eestis jalgpallimängu virgumise aeg. Mäng ise oli jõudnud Narva linna Kreenholmi inglasest meistri C. Johnsi vahendusel juba 1908. aastal.

Rakveres valmis uus jalgpalliväljak 1925. aastal ning juba aasta hiljem tegutsesid jalgpallivõistkonnad Rakveres (Kalev, Õpe­tajate Seminar), Kadrinas, Põd­rusel (Koit), Haljalas (Kaitseliit), Roelas (Kaitseliit), Viru-Jaagupis (Noorte Ühen­dus), Rakkes, Kiltsis. Peatselt lisandusid Võsu NK Selts, Essu-Põdruse Koit, Veltsi NMÜ, Tudu, Salla, Erra, Purtse, Maidla, Varangu, Rakvere Töölissport, Viru-Nigula, Kunda-Malla.

Kalev Ida-Eesti meistriks
On märkimisväärne, et Rakvere tõusis selle elevuse lainel kindlalt Eesti vutimängukaardile ning järgnevate kümnendite saa­vutused olid niisugused, mida senini pole suudetud ületada.

1930ndatel oli siinkandis tugevaim meeskond ÜENÜ Rakvere (Ülemaailmne Eesti Noorte Ühendus, loodi 1919. aastal), mille treener ja kapten oli 40kordne Eesti rahvuskoondislane Otto Reinlo.

Neljakümnendate algul oli heas hoos Rakvere Kalev, kes tuli 1943. ja 1944. aastal Ida-Eesti ringkonna meistriks, 1942. aastal mängis karikavõistluste poolfinaalis Tallinna Spordiga (kaotus 1:2).

Pärast sõda asutati Rakvere Dünamo meeskond, kes mängis tookordses kõrgemas ehk esimeses liigas ja võitis 1947. aasta Eesti meistrivõistlustel (MV) pronksmedali.
"Ainukese provintsimeeskonnana on Rakvere Dünamo suutnud end viia Eesti NSV kuue parema meeskonna hulka. Innustatuna sellest kõrgest saavutusest on meeskond praegu 100-protsendiliselt osa võtnud treeningutest, mida juhendab tuntud sporditegelane ja jalgpallur Voldemar Makko," kirjutas Viru Sõna 1947. aasta suvel.

Pronksile tõid meeskonna Eesti spordi aastaraamatu andmetel Adolf Kupper, Johannes Kallas, Voldemar Ivanov, Ferdi­nand Täpp, Richard Meero, Eduard Kallas, Georg Bohne, Harri De­mentjev (mängis hiljem 1954. aastal kolm korda Eesti koondises), Rudolf Simmul, treener Edgar Jõesaar, Voldemar Makko, Vabo Nurmik, Johannes Altsoo, Aleksander Ossipov, August Malov, Voldemar Pikhoff, Aleksei Palama, Ants Lehiste, Boriss Koltunov.

"Pooled selle võistkonna mängijatest olid saanud karastuse ja oskused Narvas, kus jalgpall oli suure au sees," selgitas rakverlaste toonast edu koolipõlves samuti vutti ja selle kõrvalt ka korvpalli mänginud rakverlane Leo Landberg.

Võistkonna tublidusest kõnelevad kaks koduplatsil välja mängitud viiki (1:1 ja 2:2) NSV Liidu heaklassilise meeskonna Leningradi Dünamoga rinda pistes.

Noored tegid Rakverele nime
Samal aastal tegi superesituse Rakvere Dünamo noortemees­kond, kes 11 võistkonna konkurentsis alistas Kadrioru staadionil Tallinna Dünamo 3:0 ning tuli Eesti noortemeistriks. Kuldses meeskonnas oli väravavahiks Kalju Täpp, kaitses mängisid Harald Aasa, Ülo Konso ja Egon Põldma, poolkaitses Gunnar Kirss, Helmut Lukas, Voldemar Pikhoff ja Johannes Sipp, edurivis Ralf Leo, Lembit Sim­mul, Heindrich Kuhi, Anatoli Lavrov (mängis ka Eesti noortekoondises), Ants Pihlak ja Lembit Veer.

Noored olid võidukad ka järgmisel aastal tulles omavanuste pallurite hulgas Eesti noortemeistriks ning võites samal hooajal korraldatud kuue linna turniiri.

Karikavõit libises käest
Kõrgemas seltskonnas mängiti Rakvere Dünamona 1954. aastani, 1956. aastast võisteldi Rakvere Kalevi nime all.
Tipphetkeks oli sel meeskonnal 1957. aastal Eesti MV-l saadud hõbemedal Ülemiste Kalevi järel.

Samal aastal oli käeulatuses karikavõit, aga finaalis pani skooriga 4:1 paremuse maksma Viljandi Spartak.

Rakvere jalgpalliajalugu teinud Rakvere Kalevi meeskonnas mängisid Kalju Täpp, Hans Tõnne, Ülo Kard, Voldemar Ivanov, Tõnis Einbaum, Robert Niitla, Aatso Lään, Heino Kütt, treenerist kapten Eduard Kallas, Ferdinand Täpp (lõi 22 väravat), Edgar Meos (14 väravat), Kalju Halling, Kalju Saarestik, Gennadi Konstantinov (17 väravat), Dimitri Konstantinov.
Edukale aastale eelnes 1956. aastal karikavõistlustel poolfinaali Balti Laevastiku vastu jõudmine, paraku jäädi alla 0:3. Poolfinaalis mängis Rakvere ka 1958. aastal, siis võttis võidu Narva Kalev 2:0.

Meistrisarjas püsis Rakvere Kalev 1961. aastani, hiljem pole siinkandi vutimeestel kõige kõrgemasse seltskonda enam asja olnud.