Uue gripi vaktsiini vastu tuntakse väga vähest huvi

Vaktsineerimine. Foto: Andres Teiss/ Postimees.

Perearstid on alustanud riskirühmade vaktsineerimisega uue gripi H1N1 vastu, kuid inimeste huvi on seni olnud küllaltki leige. Doktor Rita Uuetalu arvates on põhjuseks haiguspuhangu vaibumine.

Esimese koguse uue gripi H1N1 vaktsiini said perearstid mõni aeg tagasi kätte, kuid patsientide huvi vaktsineerimise vastu on vähemalt senini olnud kül­laltki tagasihoidlik.

Tamsalu perearstikeskusest öeldi, et nõudmine uue gripi vaktsiini järele olnud väga vähene.

Põhiliselt on vaktsineeritud patsiente, kes on perearsti vastuvõtule tulnud ja kes kuuluvad riskirühma. Agaramat vaktsineerimise võimaluse küsimist ei täheldatud Tamsalus ka siis, kui vaktsiini Eestis veel võtta ei olnud.

Palju selgitustööd

Sõmeru perearst doktor Rita Uuetalu rääkis, et nemad on 60 doosist ära teinud rohkem kui 40, kuid on neidki, kes vaktsineerimist ei soovi, teiste seaks näiteks lapsevanemad. Üheks põhjuseks pidas Uuetalu haiguspuhangu vaibumist.

Küllaltki palju tuleb Uuetalu sõnul teha ka selgitustööd, sest kõhklevaid inimesi jagub. Siiski nendele, kes on kõige rohkem ohustatud, on kaitsesüst ikkagi tehtud.
"Paljud arvavad, et nemad saavad siis, kui suurem haiguspuhang peaks tekkima, kodus olla ja ei puutugi nakatanutega kokku," sõnas Uuetalu.

Enne vaktsiini Eestisse jõudmist küsiti seda ka Sõmeru perearstikeskusest, kuid mitte väga palju. Uuetalu sõnul valmistusid nad vaktsineerima isegi rohkem inimesi, kui praegune olukord seda nõuab - hetkel sujub kõik rahulikult.

Kadrina pe­rearst doktor Heli Truu­ver ütles sarnaselt teistele perearstidele, et vaktsiini vas­tu valitseb suhteliselt leige huvi. Siiski on üsna palju neid, kes on endiselt kahtleval seisukohal, kas vaktsineerida või mitte.

Kas tasub vaktsineerida?

"Ilmselt on ajakirjandus andnud kõhklemapanevat või vastuolulist informatsiooni. Inimesed küsivad, kas tasub ennast vaktsineerida.

Tuleb hästi palju selgitustööd teha," märkis Truuver ning lisas, et leidub ka neid, kes küsivad, kas neil on võimalik ennast vaktsineerida.

"Siis oleme selgitanud, millistele gruppidele meil on võimalik vaktsinatsiooni teha, ja rahvas on sellega rahule jäänud, kuid otseselt ei ole keegi vaktsineerimist nõudnud," lausus Truuver.

Keda vaktsineeritakse?
Vaktsineerimise riskirühma kuuluvad lapseootel naised; naised kuni 6 kuud pärast sünnitust; lapsed vanuses 6 kuni 24 kuud; tervishoiutöötajad, kes on otseses kokkupuutes patsientidega; Tartu ülikooli arstiteaduskonna, Tallinna ja Tartu tervishoiu kõrgkoolide arstipõhiõppe ja õepõhiõppe üliõpilased, kes ajutiselt asendavad ja abistavad tervishoiuteenuse osutajaid ning osalevad vaktsineerimisprotsessis; piirivalve lennusalga ambulantslende teostavad töötajad; hoolekandeasutuste ja avahoolduse töötajad ning koduõenduse töötajad, kes on otseses kokkupuutes patsientidega.

Lapsed vanuses 2-17 eluaastat, kes põevad järgmisi haigusi: kroonilised hingamisteede haigused, immuunpuudulikkus, ainevahetushaigused (diabeet), kaasasündinud südamerike ja südame- ja veresoonkonnapuudulikkus, kroonilised neeruhaigused, kroonilised maksahaigused, pahaloomulised kasvajad, hemolüütiline aneemia, neuroloogiline patoloogia, rasvumus, immuunsupressiivset ravi saavad patsiendid, muud sisesekretsiooninäärmete haigused.

Täiskasvanud vanuses 17-64 eluaastat, kes põevad järgmisi raskeid kroonilisi või immuunpuudulikkusega kulgevaid haigusi: kroonilised hingamisteede haigused, immuunpuudulikkus, immuunsupressiivset ravi saavad patsiendid, ainevahetushaigused (diabeet).

Farmatseudid ja proviisorid.

Allikas: sotsiaalministeerium