Spordiaasta pakkus küllaga ülevaid hetki

Eesti tennisepiigade Maret Ani (vasakul) ja Kaia Kanepi rõõmu jagab naiskonna treener Rene Busch. Foto: Raigo Pajula

Läinud aasta tõi Lääne-Virumaa spordiperele küllaga ülevaid hetki, rõõmu teevad ühtviisi nii kogenud sportlaste eneseületamised rahvusvahelises konkurentsis kui ka noorte sihikindel edasipürgimine.

Kui heita tagasipilk läinud spordiaastasse, siis eredaimana meenub Eesti tenniseneidude triumf rahvusvahelisel areenil võistkonnavõistluses.

Tragid piigad alistasid veebruarikuus Tallinnas Fed Cupi ehk rahvuste karika Euro-Aafrika tsooni esiliiga turniiril Bulgaaria, Horvaatia ja Valgevene koondise ning tulid esikohale.

Ühtlasi pääses Eesti naiskond maailmaliiga üleminekumängudele ning paar kuud hiljem saadi tasavägises heitluses koduseinte toetusel jagu ka Iisraeli naiskonnast: väikesel Eestil avanes uks maailma 16 tugevama tenniseriigi sekka.

Mängis kuus tundi ühtejärge

Selle enneolematu edu üheks sepistajaks oli suurema osa aastast välismaal turniirilt turniirile kihutav Rakvere profitennisist Maret Ani, kes aprillikuisel mõõduvõtul Iisraeli koondisega lausa kangelaslikult ning tõelisele võistkonnavõistlejale ainuvõimaliku vaprusega Eesti eest mängis.

Lõpetanud ligi kolme tunni pikkuseks veninud ja paraku kaotusega lõppenud üksikmängu Iisraeli teise numbri Tsipora Obzileriga, sai Maret napilt pool tunnikest puhata, duši all ennast värskendada ning paar banaani süüa, kui tuli uuesti platsile minna.

Otsustavas paarismängus koos Eesti esinumbri Kaia Kanepiga, sest seis oli pärast üksikmänge viigis.

Närvesööv võidu ja kaotuse piiril kulgenud heitlus kestis tunde, eestlannasid innustama tulnud tennisesõbrad hoidsid lausa hinge kinni, kui pärast avaseti kaotust ja teise võitmist kolmandas, otsustavas setis ei tahtnud kollane pall üle võrgu pendeldades eelist anda ei ühele ega teisele võitu ihkavale duole.

Õnnega pooleks kaldus vaekauss lõpuks 8:6 seisul eestlannade poolele. Ja rõõmul polnud piire: sadakond Tondi uues tennisekeskuses kannatlikult lõpplahendust ootama jäänud pöidlahoidjat juubeldas pika võistluspäeva kulmineerudes nii, kuis suutis.

Päevakangelaste põskedel voolasid rõõmupisarad. Lehvitati Eesti lippu ja lillekimpe, kallistati üksteist.

"Seda rõõmu ja saavutuse suurust mõistavad hästi need, kes tennisemängust lugu peavad, seda armastavad, teistele jääb ehk pisut kaugeks," arvas Maret Ani aastale tagasi vaadates. Ise sai ta sellest edust indu juurde, nii et hiljem tuli ka üks turniirivõit ning 27 eluaastale vaatamata kindel tahtmine tennist edasi mängida.

Napi kuu möödudes seisab Eesti tennisepiigadel Tallinnas ees uus mõõduvõtt, sedapuhku maailmaliigas kohtadele 8-16, esimeseks vastaseks on Argentiina. Eks näis, kas saame pöidlahoidjatena samasugust meid kõiki ülendavat tunnet kogeda.

Võtmeks ühtehoidmine

Kui võistkonnavaimus jätkata ning peatuda Eesti meistrivõistluste karussellil, siis võib öelda, et peaaegu needsamad võimsad emotsioonid on läänevirulastel läinud sügisest alates lausa koju kätte tulnud.

Põhjustajaks korvpalli meistriliiga tipu vallutanud Rakvere Tarva pallurid. Mäng mängu järel alistasid nad põhiturniiri avaringis oma vastased, tagatipuks ka seni võitmatu TÜ/Rocki - riigi ühe tugevaima meeskonna - ning niimoodi sarja liidrina aastale punkt pandigi.

Tarva peatreener Andres Sõber peab edu aluseks mängijate head kokkukõla ja üksteise toetamist, nii et Eesti üks tippmängijaid Valmo Kriisa on saanud ennast mängudes avada enneolematus ilus ning teised on tema toel samuti võitlejaks kasvanud, platsil endast parima andnud.

Tulemuseks tribüünidel tuhandeid pallisõpru kui üks mees püsti tõstvad säravad imetabased hetked võitluslikes mängudes, mis väärivad küünlaid. Isegi siis, kui tuleb napp kaotus. Ehk on samamoodi jätkates kevadel siiakanti pallimängudes Eesti täiskasvanute meistrikulda oodata?

Üks võistkonnavõistluse vägitemp on läänevirulastel juba tehtud, sellega said hakkama nääpsukesed Jäneda saalihokineiud oma treeneri Juhan Tomingase targal juhtimisel. Pelgalt kümne mängijaga näidati naisteliigas teistele koht kätte ja võideti meistrikuld.

Edu võtmeks nii nagu Tarvalgi hea võistkonnavaim ja ühtehoidmine. Ja märkimata ei saa siinjuures jätta Tamsalu EBE saalihokinaiste visadust, kes võitlesid välja kauaigatsetud pjedestaalikoha, mängides pronksile.

Selle spordiala hiljutisel MMil Rootsis oli Eesti eest väljas nende naiskondade viis mängijat, B-divisjoni finaalturniiril saavutati alagrupis kolmas koht. Jänedalannad said lisaks suve lõpul nuusutada ka Euroopa karikavõistluste õhkkonda, kus edasipääsust jäi pisut puudu.

Liblikana õielt õiele

Üksiküritajana müttab kaugel Jaapanis juba viiendat aastat esimene eestlasest professionaalne sumomaadleja Baruto - Laekvere valla Rohu küla mees Kaido Höövelson, kel vääramatuks sihiks vallutada sumomaailma tipp. Läinud aasta, mis kulges tõusude ja mõõnadega, tõstis sügisel rahvusvahelise noortekoja JCI poolt väljapaistva noore inimese auhinnaga pärjatud sumovägilase sekiwake seisusesse maailma kaheksa tugevama hulka.

Hea esinemine aastalõputurniiril tõstis virulase 2010. aasta edetabelis seitsmendale kohale ning lootust on, et ihaldusväärne tõus karjääriredelil ühe pulga võrra kõrgemale - ozeki´ks - saab teoks. Ja kaugele sealt siis enam tippki - yokozuna seisus - jääb.

Pealtnäha mängeldes justkui liblikas õielt õiele lennates noppis mõne napi suvekuuga igast ilmakaarest medaleid nooruke Tudu maadlusneiu Epp Mäe. Aga kui raskelt või kergelt see saak - üks kuld, üks hõbe ja viis pronksi - naistemaadluses ja sumos rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt tuli, teab üksnes ta ise.

Kuulsas Mäe spordiperekonnas treenerist isa Riho Mäe utsitamisel väikese tüdrukuna sportimisega pihta hakanud Epp liigub Tallinnas Audentese spordikoolis õppides sihikindalt oma eesmärgi suunas: ta tahab pääseda Eesti koondisega Londonisse 2012. aasta olümpiamängudele.

Kordas venna saavutust

Väga lahe oli läinud aastal seegi, et Haljala koolipoiss Priit Rätsep kordas oma tsiklisõitjast venna Kristjan Rätsepa saavutust ning tuli suvi läbi mööda Euroopa krossiradasid tuuritades ja kümnetel etappidel punkte kogudes Euroopa juunioride meistriks motokrossis MX2 klassis.

Majandusliku languse ajal oli see Rätsepate krossitiimile, kus vägesid juhatab treenerist isa Peeter Rätsep, parajaks kunsttükiks, sest motosport pole just odav spordiala.

Korea päritolu kahevõitlusala taekwon­do, mida Rakveres kodustab edukalt treener Ruslan Smirnov, tõi lõppenud aastal Lääne-Virumaale mitu tiitlivõistluste medalit: võistkondliku hõbeda ja pronksi ITFi MMilt Peterburist ning hõbeda Sloveeniast Euroopa meistrivõistlustelt. Toojaks Väike-Maarja juurtega Tartu ülikooli tudeng Sten Anslan.

Väike-Maarjasse pudenes veel üks Euroopa meistrivõistluste medal, selle võitis siiakanti elama kolinud rattasõitja Kalle Kriit Otepää külje all peetud Euroopa mägirattamaratoni meistrivõistlustel.

Ühe aasta maanteesõidu profiratturina vahele jätnud ning vahelduseks Elion Cupi maastikurattamaratone sõitnud Kalle Kriit sai kodusel EMil Allan Orase järel hõbemedali.

Sähvatused hüppemäel

Tiitlivõistluste medalita ei jäänud ka Lääne-Virumaa spordiveteranid, nii tõid Simuna Ivaxi korvpallurid kaugelt Austraaliast veteranide maailmamängudelt korvpallis pronksi.

Pronksi said Põhja-Soomes peetud rogaini ehk 24 tunni orienteerumisjooksu EMil veteranide M40 klassis 43 paari konkurentsis võistelnud Rakvere OK sportlased Jaak Väärsi ja Aleksander Pritsik. Hõbemedaliga naasis Soomest Lahtis peetud veteranide maailmameistrivõistlustelt kergejõustiklane Tiiu Pärnik, kes tõukas kuuli 10.85.

Väsimatu Tamsalu kergejõustiklane Sirly Tiik, kes INASi võistlustelt on koju toonud aastate kestel 35 rahvusvaheliste tiitlivõistluste medalit, täiendas oma kollektsiooni Tšehhis Liberecis Global Gamesi võistlustel, kus sai kulla odaviskes ja pronksi kettaheites. Sisevõistlustelt Prantsusmaalt tõi hõbeda kaugushüppes ja kuulitõukes.

Kergejõustikuga jätkates tegi kodusel areenil meheteo Tudu mitmevõistleja Mikk-Mihkel Arro, kes krooniti Eesti sisekergejõustiku meistriks seitsmevõistluses suurepärase tulemusega 5825 punkti.

Suvel täitis 25aastane Arro kergejõustiku MMi normi ning tegi debüüdi Berliinis, kus sai väärt kogemusi tuleviku tarvis. "Edasiliikumiseks tuleb teha õigeid samme, muuta seda, mis muutmist vajab," teab Mikk-Mihkel Arro.

Lääne-Virumaalt Vancouveri taliolümpiale pürgivatest suusatajatest tegid selle talve hakul heleda sähvatuse kahevõistlejad Kaarel Nurmsalu ja aasta algul Libereci MMil 22. kohaga superüllatuse meisterdanud Aldo Leetoja, kes Kuusamos MK sarja avaetapil jahmatasid hüppemäel suusamaailma pikkade hüpetega. Aldo tegi ühel etapil koguni päeva pikima hüppe.

Peaaegu olematute hüppemägedega piirkonnast sirgunud läänevirulastel paraku murdmaarajal niisugust head minekut polnud. Aga hooaeg on veel noor ning kõike võib juhtuda. Ehk juba jaanuari lõpus, kui Tamsalu koolipoiss Kaarel Nurmsalu stardib Saksamaal juunioride MMil, mida ta peab oma selle hooaja tähtsaimaks etteasteks.

Suurvõistluse hõng linna

Lääne-Virumaa noorte võrkpallurite, korvpallurite, käsipallurite, saalihokimängijate, kergejõustiklaste, maadlejate pääsemine Eesti koondise ridu tugevdama on tänu treenerite heale tööle enesestmõistetavaks saanud, läinud aastal murdsid noortekoondistesse aga ka Rakvere FC Flora jalgpallipoisid: Jüris Sahkur kaitses EMi valikturniiril väravat, platsil mängisid Henri Hang ja Joonas Ljaš.

"See sai võimalikuks tänu sellele, et Rakvere meeskond mängis esiliigas, olime rohkem nähtaval," kinnitas noor vutimees Henri Hang.

Jalgpalliga jätkates, see mängude mäng tõi Rakvere linna läinud aastal suurvõistluse hõngu: siinse staadioni murul peeti riikidevahelisi sõprusmänge ja noorte EMi valikturniiri mänge.

Jalgpallisõbrad said näha kõrgtasemel vutimängu. Ja publikut oli. Ehk toob alanud aastagi spordisõpradele elamusi pakkuvaid kaasaelamisvõimalusi. Olgu siis saalis või staadioniovaalil.