Tennisetähed võtsid koduplatsil mõõtu

Võõrsil elavad tennisetuusad Maret Ani ja Siim Tuus harjutasid aasta lõpus Rakvere sisehallis. Foto: Meelis Meilbaum

Audentese spordikooli lõpetamise järel Ameerikasse õppima läinud tennisist Siim Tuus ja üheteistkümnendat aastat profitennisisti leiba sööv Maret Ani leidsid aasta lõpul kodukanti tulles mahti koos trenni teha.

Rakvere tennisehallis kohtusid võõrsilt naasnud sportlased Maret Ani ja Siim Tuus paaritunnistel treeningutel, kus ühe osana oli kavas punktidele mängimine, kokku kolmel korral.

Iga kord jäi mängus peale vanem ja kogenum Maret Ani, põlvekõõluste ülekoormusest tulenev pisivigastus ei lubanud mullusel Eesti parimal U18 vanuseklassi noortennisistil Siim Tuusil endast viimast välja panna.

Täiesti normaalsed tingimused, kiitsid mõlemad tennisistid kui ühest suust halli omaniku Veiko Vassiljevi ja Rakvere spordikooli tennisetreeneri Mari Ani ettevõtmisel uuenduskuuri läbi teinud linna ainsat siseväljakut.

Viimase ühistrenni tegid Rakvere tennisetähed aasta viimasel päeval enne Maret Ani Itaaliasse lahkumist. Mõlemad vastasid treeningu eel meelsasti Virumaa Teataja küsimustele.

Maret Ani, kas jääte seekordse puhkusega sama rahule kui suvisega, mil saite üsna pikalt lähedastega koos olla?
Ikka. Kodus on alati hea olla, perega aega veeta. Suvel sai tõesti hästi pikalt - kuu aega - Eestis oldud, tavaelu elatud ning ära ei tüdinenud sugugi.

Nüüd on see ära nähtud ning kodustega suheldes piisavalt meeldivaid emotsioone saadud, need annavad jõudu võõrsil rabelemiseks.

Treenimine kuulus seekordsel koduskäigul kindlalt päevakavva, sest hooaeg on algamas. Lisaks Siimuga mängimisele käisin Vinnis jõusaalis ning ühe korra harjutasin sisehallis üksinda, tennisetreenerist ema oli abiks.

Käisin ka seltskonnas - Tallinnas sportlaste aastalõpupeol ning Rakveres Tanel Padari kontserdil, kus vaheajal peetud oksjonil võitsin Tarva meeskonna fännisärgi. Nii et olen nüüd üks kohaliku korvimeeskonna toetajatest.

Millega algab tenniseaasta?

Esimene võistlus peaks olema 11. jaanuaril Ameerikas Floridas, mängin seal kahel 25 000 USA dollari suuruse auhinnafondiga turniiril järjest. Sealt suundun arvatavasti Lõuna-Ameerikasse mängima.

Saingi aastavahetusel seepärast Eestis olla, et ei võistle tänavu Austraalia Openil. Ei olnud mõtet sinna üksikmängu kvalifikatsiooni mängima minna, nii pikk reis ühe turniiri pärast ette võtta.

Mõtlesime treeneriga, et alustame aastat väikeste turniiridega, paneme seekord teistmoodi asja käima, loodan, et see plaan õnnestub.

Peatselt olete Eestis tagasi, 6. ja 7. veebruaril peetakse Tallinnas Tere tennisekes­kuses maailmaliiga teise grupi avamatš Argentiina koondisega. Millised on ootused?

Tuleb väga huvitav matš. Kui nende esinumber Gisela Dulko kohale tuleb, siis on meil palju raskem, kui ta mingil põhjusel - vigastus, kauge sõita, ei pea seda tähtsaks võistluseks - ei ilmu Tallinna, siis on meil muidugi hulga-hulga kergem. Aga Argentiina koondise teine number on meile väga kohane vastane.

Olen Dulkot korra võitnud, mis ei tähenda muidugi seda, et ma teda kohe jälle võitma hakkan.

Kui läinud hooajale tagasi vaadata, siis kuidas hindate seda?

Suht liiga konarlik oli. Oli väga häid momente ja innustavaid positiivseid emotsioone, aga teisalt ka väga negatiivseid hetki, tavaliselt on hooaeg stabiilsem olnud.
Aga uus aasta on ees, mõtleme parem selle peale.

Siim Tuus, neli kuud USAs Virginia osariigis 3,5 tunni autosõidu kaugusel Washingtonist on teil Liberty ülikooli tudengi ja tennisevõistkonna mängijana seljataha jäänud, kuidas läheb?

Hästi, olen rahul. Tenniseelu on tipp-topp, samuti õppimine. Treener on väga hea, suhtub mängijatesse hoolivalt. On ise kunagi ka ülikoolitennist mänginud ning oskab meid juhendada.

Sügissemestri jooksul olen saanud häid mänge, üheks vastaseks oli maailma noorte edetabeli 18. tennisist. Küllaltki stabiilselt mängisin, ärakukkumist ei olnud, jäin plussi. Need mängud, mis kaotasin, kaotasin hea mänguga. Vastane pidi kõvasti võitlema.

Kokku oli sügise jooksul neli-viis turniiri treenimisele lisaks, see oli rohkem nagu kompamine, põhiline võistlemine ülikoolide vahel läheb lahti kevadsemestril. Esimene matš on 22. jaanuaril, järgmine juba 24. jaanuaril.

Tõotab huvitav tulla, sest treeneri sõnutsi on tänavune koondis senistest tugevaim, samuti on kõrgemas divisjonis, kus mängime, vastasteks tugevad koolid. Iga ülikooli vastu tuleb mul mängida ühes paarismängus ja üksikmängus.

Mis oli Ameerikas treeningutel teistmoodi?

Füüsilist trenni tegime palju rohkem kui Eestis, kus oli rõhk enamasti mängimisel. Igal treeneril on mõistagi oma lähenemine. Need jõutreeningud olid kahel hommikul - teisipäeval ja neljapäeval - algusega kell 5.40, nii et pidime juba kell 5.10 ärkama, jõudmaks üle õue jõusaali. Harjutasime kella seitsmeni küllaltki intensiivselt, põhiliselt ilma puhkepausideta, järjest. Kell 7.40 algas koolitöö, enne seda sai käigupealt üht-teist hamba alla võetud.

Loengud olid kella 13ni, järgnes lõunasöök. Kella kahest algas tennisemängu treening, mis kestis kaks tundi või kauemgi.

Nendel päevadel, kui varahommikust jõutrenni polnud, tegime tennisetrennile lisaks õhtul veel jooksutrenni: mäkkejookse, pikemaid otsi, kõike, mida "boss" ütles. Bossiks oli sealgi füüsilise ettevalmistuse treener, naisterahvas.

Kes kuuluvad ülikooli võistkonda?

Seitse poissi on tiimis, kevadsemestril tuleb kaks juurde. On hästi kirev seltskond, ainult kaks poissi on USAst, üks neist šoti päritolu. On Uus-Meremaalt, Lõuna-Aafrika vabariigist, Brasiiliast, Columbiast. Üks uus poiss tuleb Indiast. Läbisaamine on hea nii trennis kui ka meie ühises elamises. Päris lõbus kamp.

Kuidas treener mängutasemega rahule jääb?

Treener ütles, et peaksin meeskonnas hakkama esinumbrina mängima, plussideks nimetas ta minu tugevat eeskätt ja tagajoonemängu. Eeskäsi olevat minu relv, ta rõhutab pidevalt, et igal mängijal peab olema oma relv.

Kui Eestis pandi õpetades rõhku rohkem tehnikale, mis ongi noorte puhul oluline, siis seal saan nüüd palju taktikalist koolitust. Sellest jäi siin puudu. ei pööratud niipalju tähelepanu.

Kuidas koolielu kulgeb?

Valisin majanduse õppesuuna ning hakatuseks üldained. Algul oli päris raske võõrkeeles näiteks psühholoogiast aru saada, õppetükkide tegemiseks kulus õhtuti oma neli tundi ning appi tuli võtta sõnastik. Nüüd olen juba harjunud.

Vaba aega suurt ei jää, linnaski olen käinud vaid paaril korral. Kogu elu kulgeb ülikoolilinnakus, seal on kõik vajalik olemas. Kliima on väga muutlik, võib üleöö nullkraadilt 12 kraadile üle minna.

Tennist saime sügishooaja lõpuni väljas mängida, nüüd läheme paariks kuuks siseväljakutele. Ära sõidan 12., kool algab 17. jaanuaril.