Viiner valmib piinlikus puhtuses

Osa HKScan Baltikumi juhtkonnast on selguse saamiseni vabastatud oma töökohustustest. Kontserni turundusjuht Anne Mere vastutab ajutiselt HKScan Baltikumi tegevuste eest. Foto on illustreeriv. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Rakvere lihakombinaadis toodetakse kuus umbes 800 tonni viinereid. Kiire arvutus näitab, et tööpäeva jooksul valmib neid ligi 40 tonni.

Virumaa Teataja võtab huviorbiiti viineri kui Rakvere lihakombinaadi ühe tunnustoote valmistamise. (Kui Lätis öelda, et oled Rakverest, siis noogutatakse teadvalt pead, sest ka sealkandis on Rakvere viiner kõige populaarsem.)

Mind ja fotograafi võtab vastu lihatoodete tootejuht Gunnar Obolenski. Mõistagi tehakse alustuseks väike sissejuhatus lihatööstuse ajaloost ning tootmisest, edasi tuleb täita ankeet ja kinnitada allkirjaga, et tervisega probleeme pole.

Tootejuht otsib kapist taskuteta valged tunked, mis mõeldud ühekordseks tarvitamiseks, ning loomulikult jätame maha ka oma kellad ja sõrmused.

Kõik ikka selleks, et midagi üleliigset viineri sisse ei satuks.

Neil, kel puudub kätepesemise harjumus, tekib see lihakombinaadis kiiresti, sest alati enne tootmishoonesse ja -osakondadesse sisenemist tuleb käsi pesta.

Kui palju selleks vett, pesuvahendit ja käte kuivatamiseks mõeldud paberit kulub, võib ainult oletada.

Pärast desomatile astumist leiamegi end tootmisruumidest. Oma valgetes skafandrites näeme üsna tulnukate moodi välja, ja eks me seda olegi.

Töölised viskavad meile ükskõikse pilgu, hoolimata sellest, et taolisi skafandrites tüüpe tootmisruumides ilmselt tihti ei kohta.

Esialgne lootus, et saab ka ise viineri valmistamise protsessis osaleda, kustub kiiresti, sest hügieeninormid on karmid ning igale poole oma nina toppida ei lasta.

Nii tulebki kõrgendatud hügieenitasemega ruumides (sinna sisenemisel on vaja veel kord käsi pesta ning lisariietus selga panna) toimuvat vaadata eemalt läbi klaasseina ning leppida tootejuhi seletustega.

"Me oleme väga palju vaeva näinud oma toodangu kvaliteedi kõrgel tasemel hoidmisega ja me ei saa lubada midagi, mis seda kahjustaks," rõhutab Obolenski.

Tootejuht selgitab, et viineri koostisest üle poole moodustab liha ning ülejäänu on vesi, lõhna- ja maitseained ning funktsionaalsed lisandid, nt tärklis, sojavalk ja säilitusaine.

Rakveres valmistatud viineritest on liha osatähtsus kõige suurem (60%) Vinku viineris.

Maitseainebukett annabki igale tootele ainult tollele iseloomuliku meki. Kokku on töös üle 20 retsepti, Eesti turule toodetakse viinereid neist kümmekonna järgi.

Kui kõik viinerite nimetused, pikkused ja pakendid arvesse võtta, siis saab kokku ligi 80 tooteartiklit.