Kodulugu: Poola ajaloo suurmees on pärit Rakverest

Vanal postkaardil on sõjaeelne MarszaÅ‚kowska tänav Varssavis. Ilmselt just selline, nagu seda nägi oma ühes tuntuimas uurimistöös ka StanisÅ‚aw Herbst.

FOTO: Internet

Rakverest on pärit rahvusvaheliselt tuntud ajaloolane StanisÅ‚aw Herbst, kellest siinmail paraku suurt midagi ei teata.

Rahvusvaheliselt tuntud ajaloolane, Poola Ajaloolaste Ühingu pikaaegne president, professor doktor StanisÅ‚aw Herbsti sünnimaa on Eesti, kus ta nägi ilmavalgust 12. juulil 1907 Rakveres aktsiisiametniku peres, mistõttu võime teda pidada veidikene omaks, kahjuks mitte päris.

Tema isa WacÅ‚aw oli kolmanda põlve poloniseerunud sakslane Preisimaa ja Warmia piirialalt. Ta oli lõpetanud kaubanduskooli Varssavis ja töötas algul Siberis, kust siirdus Leetu. Seal abiellus ta 1901. a Antonowo mõisa omaniku tütre Maria NawohoÅ‚skaga.

Kohe pärast abielu siirdusid StanisÅ‚awi vanemad Rakverre, kus perekonna noorima lapsena sündiski StanisÅ‚aw, kes hiljem unistas nagu isagi sõjaväelisest karjäärist. Ent viletsavõitu tervis tõmbas sellele mõttele kriipsu peale.

Salajased loengud

Et lapsed saaksid õppida Poola koolis, siirdusid vanemad 1910. a Varssavisse tagasi. 1921–26 õppis StanisÅ‚aw Herbst kuulsas Stefan Bathory nimelises gümnaasiumis Mysliwiecka tänaval.

Selles koolis luges ta innukalt sõjaajalugu ja avaldas trükis oma esimese artikli. Ta tundis suurt huvi sõjalise taktika, topograafia ja kartograafia ajaloo vastu.

1926–29 jätkas Stanislaw Herbst õpinguid ajaloo ja kunstiajaloo alal Varssavi ülikoolis. Tema magistritöö oli pühendatud KoÅ›ciusko ülestõusu probleemidele (“Od PoÅ‚aÅ„ca do Warszawy 1794”). 1928–32 töötas Herbst kuulsas Mianowski kassas ja väljaande Nauka Polska toimetuses. 1933/34. õppeaastal oli ta gümnaasiumiõpetaja Pruszkówis Varssavi lähedal.

1935–37 tegutses Herbst usuasjade ja hariduse ministeeriumis, tundes huvi just juutide probleemi vastu. Vahetult enne sõda 1937–39 oli ta assistent Varssavi polütehnikumis Poola arhitektuuri ja kunstiajaloo sektoris. Kui algas sõda, kaevas kaitsekraave ja ehitas barrikaade. 1940. aastast alates töötas Armia Krajowa Peastaabi Informatsiooni ja Propaganda Büroos (BJP), tegeledes juutide ja ukrainlaste küsimusega. Järgmisel aastal asus ta tööle Varssavi ülikooli raamatukogus.

Sama raamatukogu direktoriks oli mäletatavasti enne Esimest maailmasõda eestlane, Tallinnas sündinud vanaaja uurija ja filosoof Heinrich Aleksander Pridik, hilisem Tartu ülikooli dotsent. StanisÅ‚aw Herbst luges augustist 1943 kuni Varssavi ülestõusuni 1944 põranda all salajasi loenguid kultuuriajaloost keskajast XVII sajandi lõpuni.

Tema teened kultuuriväärtuste päästmisel Saksa okupatsiooni ajal tunnistati Armia Krajowa hõberisti vääriliseks.

Sõja lõppedes asus StanisÅ‚aw Herbst taas tööle Varssavi ülikooli raamatukogus, seekord asedirektorina. 1946. aastal habiliteerus ta teemal “MarszaÅ‚kowska tänav” (“Ulica MarszaÅ‚kowska”), mis äratas laialdast tähelepanu linnaajaloo valdkonnas. Teosest on ilmunud juba kolm trükki.

Ta vaatles ühte tänavat kui konkreetset sotsiaalset ruumi, millel olid kindlad, konkreetsed funktsioonid linnas.

Sentimentaalne tüüp

1950. aastate algul töötas Herbst vastutavatel kohtadel kultuuri ja kunsti ministeeriumis. Juba 1940. aastate teisel poolel alustas ta pedagoogilist tegevust Varssavi ülikooli ajaloo instituudis. 1961. aastal valiti ta ülikooli korraliseks professoriks.Aastail 1962–69 juhatas ta ülikooli ajaloo instituudis Poola ajaloo ja ajaloo abiteaduste kateedrit. 1969–73 oli tema õlgadel aga uusima ajaloo kateedri juhatamine. Ta töötas ühtlasi ka ajalooteaduskonna dekaanina (1965–69).

Tema doktoriseminarid linnaajaloo ja urbanistika alal olid eriti populaarsed ja kõrgelt hinnatud. Lisaks õppetööle Varssavi ülikoolis luges ta erinevaid ajalookursusi ka Varssavi teistes kõrgkoolides. Silmapaistev oli tema tegevus ajaloolise geograafia alal.

Aastail 1953–62 asutas ta ja juhtis Poola TAs ajalooatlase koostamise sektorit. Koos rahvusvaheliselt tuntud kolleegi Aleksander Gieysztoriga kirjutas ta üliõpilastele õppematerjali ajaloo abiteadustest.

StanisÅ‚aw Herbsti sünnikoht mõjutas oluliselt tema teaduslikku loomingut. Oma doktoritöö pühendas ta Liivi sõjale 1600–02 (“Wojna inflancka 1600–02”, 1938), mil Poola-Leedu sõdis Rootsiga Liivimaal.

Aleksander Gieysztor on seletanud kolleeg Herbsti teemavalikut just tema sentimendiga oma sünnikoha Rakvere suhtes. Seetõttu külastas ta korduvalt Eestit ja võimalik, et ka oma sünnilinna. Ta luges ajalookirjandust ja allikaid mitmes keeles, kaasa arvatud eksootilistes eesti ja soome keeles.

Tema linnandusealastest töödest tõstaksin esile veel järgmisi: “Toruni käsitöötsunftid” (“ToruÅ„skie cechy rzemieÅ›lnicze”, 1933), “Poola renessansi aja linnad ja linnakodanikud” (“Miasta i mieszaÅ„stwo Renesansu polskiego”, 1954), “Poola linnakodaniku kultuur 16. ja 17. sajandi vahetusel” (“Polska kultura mieszaÅ„ska przeÅ‚omu XVI i XVII w.”, 1956), “Varssavi kuninga loss” (“Zamek KróÅ‚ewski w Warszawie”, 1972) jt.

Kokkuvõtvalt võib märkida, et tema teadusliku tegevuse kolm põhilist uurimissuunda olid sõjaajalugu, ajalooline geograafia ning linna- ja kultuuriajalugu.

Tema kui laiahaardelise ja Poola ajaloo sünteesile orienteeritud uurija ja pedagoogi toodangu olulise osa moodustas varšaviana. Oluline oli linnaajaloo seisukohast tema tegevus Varssavi aastaraamatu (“Rocznik Warszawski”) väljaandmisel.

Sügav humanism

Püüdes võimalust pidi kujutada ette StanisÅ‚aw Herbsti teaduslikku ja sotsiaalset siluetti, tuleks rõhutada veel järgmist. Sõjajärgse Poola historiograafias on peetud StanisÅ‚aw Herbsti üheks kõige silmapaistvamaks ajaloolaseks, kes tundis huvi oma kodumaa ajaloolise arengu vastu hiliskeskajast kaasajani välja.

Kui otsida Herbsti meistrit-juhendajat, kelle mõju võis olla talle kõige suurem ja positiivsem, siis terendab kõigepealt WacÅ‚aw Tokarz, kelle töid ja uurimismeetodeid ning -võtteid hindas ta kõrgelt. Juba noore uurijana tundis ta sügavat huvi ka naabermaade vastu, eriti paelusid teda suhted Liivimaa (Inflanty) ja Rootsiga.

Tema originaalset teadusloomingut kaunistas pürgimus üldistuste poole. Ta kasutas objektiivset, konkreetset analüüsi

StanisÅ‚aw Herbst oli vaid 26aastane, kui kirjutas tuntud ja suundarajava töö ToruÅ„i käsitöötsunftidest.

Ta ei piirdunud aga traditsioonilise juriidilis-organisatsioonilise tsunftielu käsitlusega, vaid pööras tõsist tähelepanu käsitöösellide palkadele, nende toodangule ja selle hindadele. Ta vaatles linna kui organiseeritud ruumi, mis on täidetud sotsiaalse sisuga.

Teda huvitas juba siis käsitöömeistrite, sellide ja õpipoiste igapäevaelu, mis on Eesti historiograafias suures osas seni terra incognita.

Võib märkida, et Herbsti linnaajaloo uurimise kontseptsioon kujunes välja juba enne Teist maailmasõda. Tema arusaamine linnast tugines mitmekülgsetele teadmistele majandus- ja sotsiaalajaloo, urbanistika, ajaloolise ja antropogeograafia, tehnika- ja kunstiajaloo valdkonnas.

Linnaelanikkonna formeerumise kaudu jõudis ta Poola linnade arhitektuuri- ja kunstiajaloo huvitavasse probleemideringi.

StanisÅ‚aw Herbsti kui tõelist kutselist ajaloolast vaevas intellektuaalne rahutus, mis omakorda kujundas tema huvides välja plastilisuse ja mitmekesisuse. Oma uuringutega soovis ta alati lugejale midagi öelda ja anda. Herbsti kogu teaduslik-pedagoogilis-korralduslikku tegevust ilmestab sügav humanism.

Rakvere linnavalitsus võiks koostöös Poola suursaatkonnaga kaaluda StanisÅ‚aw Herbsti mälestustahvli avamist Rakveres. Tema isa töökoht asus aadressil Karja 11, see maja on tänaseni säilinud.

Tagasi üles