Tapa linna on läbi aegade iseloomustanud kolm märksõna: raudtee, sõjavägi ja keelekonverents. Need ilmnevad ka Tapa-teemaliste postiväljaannete loetelus.
Virumaa linnad filateelias -Tapa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tapa koduloouurija Harri Allandi nimetab kohaliku muuseumi üheks väärikaks ajalooliseks eksponaadiks Tapa esimest postitemplit aastast 1881. Tapat võib julgelt nimetada filatelistlikuks linnaks, kuigi viimastel aastatel on kogujate liikumine muutunud tagasihoidlikumaks, isegi individuaalseks. Nõukogude ajal, aastatel 1970-1980, oli aga Tapa Filatelistide Selts Eesti üks aktiivsemaid. Korraldati igaaastaseid kogujate kokkutulekuid, vahetuskoosolekuid ja organiseeritud oli filatelistliku abonemendi töö. Seltsi tegevus ei jäänud märkamata. Kogujate eestvedaja tapalane Vambola Uuslail oli valitud Eesti Filatelistide Liidu auliikmeks.
Tapa linna provintslik lihtsus ja samas ka väärikus kajastuvad eelmise sajandi postkaartidel. Osa neist on trükitud Narvas O. Haldaku fototrükitöökojas.
Vaksal ees ja vaksal taga
Tänased vaidlused Tapa vaksali saatuse üle on igati õigustatud. Hoone on tõepoolest ajalooline. Ükski Eesti ajalooga seotud sündmus ei saanud läbi selle vaksalita. Olid need siis Vabadussõja soomusrongide lahingud või nõukogudeaegne häbiplekk - küüditamine. Tapalt väljunud rongi number 97 307 ülem major Drevlev on iseloomustanud küüditatud eestlaste olukorda teekonnal. Ta kirjutas oma ettekandes, et läbisõidul Uuralist 20kraadise pakasega hakkasid inimesed masendust ja külma trotsides laulma.
Küüditamist kajastab Eesti Posti 2007. a välja antud postiplokk, mille tiraaž oli 80 000 eksemplari. Selle postiploki nominaalhind on 8 krooni. Postiväljaande ettevalmistamise ajal tegid kogujad ettepaneku, et ploki hind võiks olla irooniliselt 25+5.
Tapa oli, on ja jääb Eesti keskseks raudteesõlmeks. Raudtee rajamine oli Tapa asula tekkimise põhiline põhjus. Võib ainult kahetseda, et raudteemuuseum asub Haapsalus. Kuid kõik postmargid, mis mingil moel raudteega seotud, on õigustatult ka Tapa margid. 2005. aastal ilmutas Eesti Post Tarmo Tali kujundatud tervikasja nr 28 “135 aastat raudteed Eestis”.
Läbi aegade on Tapa olnud ka militaarkeskus. Filatelistlikuks illustratsiooniks võiks nimetada Eesti Posti Vabadussõja-teemalisi väljaandeid või siis NSVL sõjatehnikat ja lennumasinaid eksponeerivaid postmarke. Nüüd on Tapa saanud oma kindla koha NATO sõjalistes struktuurides. Eesti 2004. aasta ühinemist NATOga tähistab Lembit Lõhmuse kujundatud postmark. Margi nominaal on 6 krooni, 2004. aastal vastas see hind just lihtkirjade välismaale saatmise tariifile. Eesti tegi maailmale teatavaks, et on NATO liige.
Eesti kaitseväe ajateenijad aga saavad kasutada oma kirjade tarbeks valmistatud ümbrikuid. Sellised ümbrikud on jaotatud väeosade vahel. Peab märkima, et läbi aegade on sõdurikirjad olnud ajateenijaile tasuta. Eesti valitsus ei ole seda järjepidevust küll alati arvestanud.
Kirjakeele juubel
Tänavu mais peeti Tapal ajaloolise ja kultuurilise tähtsusega eesti kirjakeele konverentsi 100. aastapäeva. Juubelile pühendatud üritused kulmineerusid traditsioonilise konverentsiga. Eesti kirjakeele konverentsid on toimunud Tapal 1978. aastast konverentsi igal kümnendal aastal. Avalöök kirjakeele juubelile anti aga 2007. aasta detsembri alguses - kõikidele Tapa vallavalitsusest väljuvatele kirjadele lisati eraviisiline tempel, mis võeti kasutusele 6. detsembril 2007.
Templil on peale kirjanduse traditsiooniliste sümbolite - sule ja tindipoti - veel juubelidaatum - 30.05.2008. Filatelistlikus terminoloogias erineb eraviisiline tempel suveniir- ehk kõrvaltemplist. Eraviisiline tempel on oma olemuselt sarnane eraviisilisele ümbrikule ja muule firmasümboolikale. Filatelistide jaoks on oluline silmas pidada, et selline materjal ei sobi võistlusnäituse eksponaatide hulka nimetatud juubelit tähistava kogumisobjektina.
Kahjuks lõppes Tapa vallavalitsuse initsiatiiv kiiresti. Eraviisiline tempel muutus kõlbmatuks, kuid oma kirjakeele eritempli ideed Tapal maha ei maetud. Juba mõne aja pärast kujundas Tapa valla kunstnik Liina Kald kirjakeelekonverentsi teemal postkaardi ja kaks erinevat templit. Üks oli kasutusel vallamajas, teine raamatukogus. Liina Kald on kujundanud veel kaks Tapa valla postkaarti.