/nginx/o/2010/01/13/296120t1h7c50.jpg)
Populaarse saate "Sind otsides" vaatajad, ka mehed, tunnistavad, kuidas lähedaste inimeste teleekraanil üksteiseleidmine neid nutma on pannud. Mis annab tunnistust, et saade on mõjuvalt tehtud.
Repliik: Kadunud inimesi otsides
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Missugune on nende lugude järg, ei tea. Tuleb tunnistada nii mõnegi tollase suure kodumaa avarustesse kadunu ükskõiksust oma emade-isade, vendade-õdede, pisipoegade-tütarde ja teiste lähedaste suhtes, kes Eestisse maha jäid.
Kui nüüd, aastakümnete möödudes kelleski neist südametunnistus ärkas, on see tõesti parem kui mitte midagi. Ehk paneb see saade rohkem mõtlema inimsuhete peale meie järjest avarduvas maailmas. Kui paneb.
Paraku otsitakse Eestis jätkuvalt viimastel aastatel kadunuid. Aastast 2000 kuni 2009. aasta augustini on riigis jäljetult haihtunud 197 inimest.
Paneb mõtlema, et ainuüksi Tallinna Liiva kalmistule on maetud üle 800 tuvastamata mehe-naise ja igal aastal lisandub neile veerandsada nimetut.