Rahvaliitlaste hulgas valitseb segadus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Bloki seisukoht on, et rahvaliit peaks hetkel jätkama iseseisva erakonnana.
Andrus Bloki seisukoht on, et rahvaliit peaks hetkel jätkama iseseisva erakonnana. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Rahvaliidu volikogus vae­ti üleeile tegevuse jät­kamise võimalusi, kuid ühest selgust tulevi­ku suhtes ei saadud. Ka virulaste leeris valitsevad vastandlikud tunded.


Rahvaliidu Lääne-Viru maakonnaorganisatsiooni esimees, erakonna volikogu ja juhatuse liige Andrus Blok ütles, et rahvaliidu tuleviku kohta on mitmesuguseid arusaamu.


"Rahvaliidu sees on erinevaid seisukohti: on neid, kes arvavad, et erakond peaks liituma mõne teise erakonnaga, teised aga leiavad, et meil on piisavalt jõudu jätkata iseseisvana," tõdes Blok. Ta ütles, et osa liikmeid on ka seisukohal, et rahvaliit omaette erakonnana jätkates riigikogu valimistel valimiskünnist ei ületaks.

Liituda või mitte?

Bloki sõnul läks volikogu esmaspäeval laiali otsusega, et kõigepealt küsitakse maakonnaorganisatsioonide arvamust ja siis tegeletakse teemaga edasi.

"Minu puhtisiklik seisukoht on see, et rahvaliit peaks hetkel jätkama iseseisva erakonnana," ütles Blok.

Ta oli seisukohal, et aasta pärast toimuvateks valimisteks tuleks kokku saada võimalikult tugev nimekiri.

Laekvere vallavanem, rahvaliidu Lääne-Viru maakonnaorganisatsiooni juhatuse liige Aarne Laas pooldab pigem liitumist sot­siaal­demo­kraatidega, sest rahvaliidu seisukohad on kõige lähemad just sotsiaaldemokraatide omadele ning erakondade liitumisest võiksid võita mõlemad.

Laasi sõnul on see tema isiklik seisukoht ega pruugi olla ainuõige. Tema arvates on rahvaliidul iseseisvana raske riigikogu valimistel valimiskünnist ületada.

Ühinemine sotsidega?

Rahvaliidu volikogu esimees Vello Tafenau ütles, et erakonna volikogu otsustas esialgu tegeleda oma organisatsiooniga ja vaadata üle erakonna võimalused järgmistel valimistel.

"Meil on tugevamaid maakonnaorganisatsioone, näiteks Jõgevamaal, ja on paraku ka nõrgukesi," lausus Tafenau, kelle sõnul on rahvaliidu Lääne-Virumaa organisatsioon erakonna sees jätkuvalt tugevamate hulgas.

"Töötame oma hea programmi nimel, aga kui sisetunne hakkab ütlema, et me ei saa ise hakkama, siis tuleb edasi vaatama hakata," rääkis volikogu esimees rahvaliidu võimalikust ühinemisest mõne erakonnaga ja lisas, et rahvaliit tahaks kindlasti võimu juures olla, sest koalitsioonis olemata on raske midagi korda saata.

"Meil veel armastust inimeste vastu jagub, loodame, et inimestel meie vastu ka," sõnas Vello Tafenau.

Rahvaliidu esimees Karel Rüütli tõdes, et kuigi esmaspäeval volikogus mingeid otsuseid ei sündinud, tuli riigikogu valimisteks valmistumist arutades kõne alla ka uue poliitilise jõu loomine.

"Liikmed tõstatasid mõtte, et tõsiselt kaaluda tugeva poliitilise alternatiivi loomist tänastele koalitsioonierakondadele, miks mitte ka keskerakonna kõrvale," rääkis Rüütli BNSile.

 

Volikogu taunis Tarmo Männi jätkamist riigikogus

Rahvaliidu volikogu nõuab, et reformierakonda üle läinud Tarmo Mänd lahkuks riigikogust.

Rahvaliidu volikogu juhtis Männi tähelepanu asjaolule, et ta on saanud riigikogu liikmeks erakonnale kui poliitilisele jõule antud häältega, mitte isikumandaadiga.

Lisaks Männile lahkusid möödunud reedel rahvaliidust ka kunagine rahandusminister Aivar Sõerd ja erakonna Järvamaa maakonnaühenduse endine juht Kaja Sepp.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles