Raamatukogu rõõmustavad kingitud raamatud

Raamatukogudele antav kogude täiendamiseks ettenähtud raha on kriisi ajal kokku kuivanud. Seepärast ootavadki raamatukogud oma lugejate abi.

FOTO: Margus Ansu.


Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu üleskutse kinkida lugemisaastal oma kodukandi raamatukogule üks äsjailmunud raamat, on toonud täiendust Lääne-Virumaa keskraamatukokku.

“Lugemisaasta peamiseks eesmärgiks on tuletada meelde, et lugemine on nauding. Kui vaadata raamatukogude kasvavaid statistikanumbreid, võib uskuda, et Eestis lugeda armastatakse. Paraku ei ole aeg lugemisvara täiendamist soosiv – nii on riigipoolne kogude täiendamiseks mõeldud toetus kahanenud veerandi jagu ning vähenenud ka omavalitsustepoolsed summad,” selgitas ettevõtmist Lääne-Virumaa keskraamatukogu arendusspetsialist Tiina Kriisa.

Kriisa sõnul on keskraamatukogu pingutanud, et kogude täiendamiseks eelarve tingimustes alternatiivseid lahendusi leida. Tasuta raamatu laada korjanduskasti, kuhu võis teha uute raamatute ostmiseks rahalise annetuse, kogunes 784 krooni, millega osteti “Eesti spordi aastaraamat 2009”, Mart Juure “101 Eesti popmuusika albumit”, Reet Made “Lapsepõlve radadel” ja Linda Porter’i “Verine Mary. Inglismaa esimene kuninganna”.

Eraisikud on kinkinud raamatukogule 25 uudiskirjanduse teost või muud vajalikku raamatut ja kaks CD-plaati. “Kõik annetused on märgistatud lugemisaasta kleepsuga, millele on kirjutatud annetaja nimi. Mõne inimese nimi on saanud kantud päris mitmesse raamatusse,” ütles Kriisa. Nordea panga toel jõudsid riiulisse Tiit Laugu “Džäss Eestis 1918-1945”, Tiia Toometi “Mänguasjad jutustavad” ja “Minu laulik. Rahvalikud laulud”.

Rakvere teater kinkis raamatukogule Pille-Riin Purje “Johannese passiooni”. Tiina Kriisa sõnul pole üleskutse kinkida raamatuid sugugi esmakordne - 1935. aastal kutsus riigivanem Konstantin Päts raamatuaastale pühendatud raadiokõnes, mille avaldas 24. veebruari Postimees, annetama raamatuid.

“Ma arvan, et nüüd, mil meil tulevad raamatu juubeli pidustused, meil selleks ajaks küll põhjust oleks võtta selgitamiseks, kas ei leidu meil raamatuid, mida meie ise enam ei tarvita, need kokku koguda, uusi juurde muretseda ja oma esimesele koolile kingitusena saata. /.../ need, kellel ei ole võimalik saata annetust ühele või teisele koolile, kuna aga meil on üle maa rahvamajad ja rahvaraamatukogud, võivad nad saata oma annetused viimastele. Need mõlemad on niisamuti kooli kõrval rahva hariduse jätkamiseks loodud /.../” “Raamatukogu tänab enda ja oma lugejate nimel kõiki, kes on üleskutsele reageerinud ning aidanud kaasa uudiskirjanduse suuremale valikule,” ütles Tiina Kriisa.

Tagasi üles