Põhjavesi ei tunne valla piire

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Sven Valler

FOTO: Arvet Mägi

Saades hoogu Marko Pomerantsi mõttest erinevate arvamuste lubatavusest fosforiidiküsimuses, kasutan võimalust tutvustada ka enda kui kohaliku arvamust.

Sissejuhatuseks nii palju, et väide, nagu oleks käimasolev fosforiidi uurimise-kaevandamise teema vaid Rägavere valla rahva ja volikogu mure, on äärmiselt lühinägelik. Tegemist on tervet Eestit puudutava küsimusega, kus diskussioon peab olema avatud ja mitmetahuline.

Kui küsida, kes peaks maavara uuringuid tegema, siis arvan, et see peaks olema riik riikliku geoloogiateenistuse näol. Maapõueseadus sätestab, et üleriigilistes maardlates ja aluspõhjas lasuv maavara kuulub riigile. Seetõttu on loomulik, et vastav kompetents ja tehnika oleks riigil olemas ning koos sellega ka täpne ülevaade oma varadest. Ei tohi lasta sellistes küsimustes domineerida ärihuvil – olgu siis uurija VKG AS, Eesti Energia AS või Eesti Geoloogiakeskus OÜ.

Mis on probleemiks, kui geoloogilist uuringut teeb äriettevõte? Aga teda huvitab eelkõige, kas selles piirkonnas on võimalik maavara kaevandada ja kas saadud toodang on konkurentsivõimeline. Riigile ei anna see terviklikku ülevaadet uuritavast maavarast ega varudest.

Praegu soovib VKG uuringuid selleks, et teha kindlaks, kas kaevandamine Miila küla piirkonnas on võimalik. Selge on see, et uurimisega kaasneb õigustatud ootus, et positiivse tulemuse korral järgneb kaevandamisluba.

Maapõueseadusest tulenevalt menetletakse uuringu- ja kaevelubasid eraldi, kuid eespool nimetatud ­õigustatud ootuse põhimõte annab arendajale kindlust, et uuringutele järgneb kaevandustegevus. Robustse selgitava näitena võiks tuua selle, et kui olete tellinud nõuetekohase ehitusprojekti, siis on teil õigustatud ootus, et te saate ehitada selle projekti alusel ka maja.

Oluliseks mõttekohaks on võimaliku pretsedendi loomine, et fosforiit on Eestis kaevandatav. Näitena tooksin põlevkivi. 95 aastat tagasi alustati väikeste kaevandustega Järvel ja Kukrusel, kuid nüüd hõlmavad kaevanduspiirkonnad ulatuslikke alasid Virumaal. On äärmiselt naiivne loota, et fosforiidiga seda ei juhtu. Samuti peab arvestama potentsiaalse komplekskaevandamisega, sest suurel osal lasub fosforiidi peal põlevkivi. Tegelikult kehtiv maapõueseadus eriti muud võimalust ei annagi.

Eesti neljast fosforiidimaardlast asuvad Lääne-Virumaal Toolse ja Rakvere maardla ning jupike Aseri maardlast. Toolse ja Rakvere maardla koos prognoosvarudega paiknevad umbes 107 000 hektaril ning hõlmavad väga suure osa Lääne-Virumaast, ulatudes Tapa, Tamsalu ja Simunani. Sõmeru, Rägavere, Viru-Nigula ja Rakvere vald on pea tervikuna nende maardlatega kaetud.

Rakvere maardla puhul on tegemist Euroopa suurimate varudega, Toolse maardlas ahvatleb lisaks diktüoneemakilt. On selge, et praegu meil toimuvat jälgivad huviga teisedki kaevandushuvilised. Seda kinnitab ka Austraalia ärimeeste lähiminevikus avaldatud huvi diktüoneemakilda vastu ja OÜ Valguskandja taotlus 2011. aastal.

Mis on selles halba, kui Rakvere fosforiidimaardla kasutusele võetakse? Kaevandused on olulise keskkonnamõjuga ning nendega kaasnevad loodusele, majandusele ja sotsiaalvaldkonnale toimivad negatiivsed mõjud. Alljärgnevalt peatuks pikemalt ainult veeprobleemidel.

Kaevandustest vee väljapumpamise mõjul tekib paratamatult alanduslehter, mis on eriti sensitiivne teema just Pandivere piirkonnas. Nimelt on Pandivere kõrgustik ja tema jalam üks olulisemaid Eesti veelahkmealasid. Põhjaveevaru kujuneb just veelahkmealadel, mitte soodes ja märgaladel, nagu sagedasti arvatakse. Pandivere piirkonnast saavad alguse väga olulised Eesti jõed – Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Jägala, Loobu, Valgejõgi, Kunda jõgi jne.

Pandiveres infiltreerub ööpäevas läbi pinnase põhjavee sügavamate kihtide toiteks umbes

470 000 m3 vett. Võib öelda, et just siitkandist pärit olevat põhjavett juuakse nii Tallinna kui Tartu lähistel.

Kuigi konkreetses piirkonnas oletatakse, et Kunda jõe ürgoru mattunud liivad ja savid toimivad loodusliku filtratsioonitõkkena, ei saa hüdrogeoloogilised mudelid anda 100% kindlust.

TÜ doktor Andres Marandi tõi seminaril alljärgneva näite. Fosforiidi kaevandamine mõjutab eelkõige ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihte. Hüdrogeoloogilised mudelid näitavad suurt erinevust väljapumbatava vee hulgas. Peamine küsimus on selles, kas ja kui palju filtreerub kaevandusse põhjavett ülemistest vettpidavatest kihtidest? Kui ülemistest kihtidest filtreerub vähem, siis on alanduslehtri ulatus suurem, aga kaevandusest väljapumbatava vee hulk väiksem. Kui ülemistest kihtidest filtreerub rohkem, siis väljapumbatava vee hulk on suurem, kuid alanduslehtri ulatus väiksem. Vahe väljapumbatava vee hulgas ja alanduslehtri ulatuses on kahekordne. Alanduslehtri puhul oleks põhjavee taseme 2meetrine langemine vastavalt 20 km ja 40 km ulatuses.

Loomulikult on lisaks põhjavee küsimustele veel mitmeid negatiivseid mõjusid loodus- ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ning seetõttu ei kaalu võimalik tulu üle tekkivaid kahjusid. Sarnase seisukoha on välja öelnud peaminister, keskkonnaminister ja ministeeriumi kantsler. Samuti ei ole planeeritud ühtegi seda valdkonda puudutavat strateegilist arengudokumenti. Juba see näitab selgelt riigi huvi puudumist.

Rägavere valla elanikuna väidan, et ei maksa alahinnata kohaliku kogukonna senist panust piirkonna arendamisse.

Kui riigikogu liige hr Marko Pomerants oma artiklis (21. jaanuari VTs) väidab, et kogukonda huvitab vaid hingerahu ja iseloomustab mentaliteet, et pärast minu surma tehke mis tahate, siis on ta sügavalt eksinud ja see näitab tema üleolevat suhtumist enda valijaisse.

Rägaverelased on panustanud oma kodudesse ja ettevõtlusesse, kogukonna terviklikku arengusse ning nad soovivad näha igakülgselt arenenud piirkonda ka tulevikus, kus oleks hea elada nende lastel ja lastelastel.

Me oleme peremehed omal maal, kuid selleks olemine eeldab tarkust, julgust ja oskust seda olla. Head peremeheks olemist kõigile!

    Tagasi üles