Minister üritas rahva ees fosforiidipingeid maandada

Keit Pentus-Rosimannus (vasakul) ja Andrea Eiche seisid Sonda rahvamajas rahva ees mitu tundi.

FOTO: Andres Pulver

“Nii palju inimesi pole siin vist pidudelgi olnud,” tõdes Sonda vallavanem Andrea Eiche läinud reedel Sonda rahvamajas, kuhu koguneti kuulama keskkonna­minister Keit Pentus-Rosimannust.


Koguneti ja oodati, sest minister hilines 33 minutit. Rahvast oli tõepoolest palju, peaaegu sada inimest. Üllatavalt oluliselt rohkem mehi kui naisi. Oli vanureid, aga samuti päris palju noori. Ja oli ka politseinik.

Keit Pentus-Rosimannus üritas kokkutulnuid rahustada ja lubas, et fosforiiti ei saa Eestis kaevandada, sest tegemist on passiivse maavaraga.

Valitsuse otsus, mis ütleb, et fosforiit ei kuulu Eestis kaevandamisele, pärineb 1996. aastast. “Otsus langetati keskkonnakaitselistel kaalutlustel, me ei saa lubada tegevusi, mille puhul kõik riskid maandatud ei ole,” märkis Pentus-Rosimannus.

Minister lausus, et kui tont on juba seina peale maalitud, on üpris lihtne pingeid üles keerata. “Ma võtaks pingeid maha selles osas, et äriettevõtete huvi on kasumlikkuse suurendamine ning see, et ettevõte otsib selleks võimalusi, on loomulik,” lausus ta.

Samas kinnitas keskkonnaminister, et ilma kohaliku kogukonna heakskiiduta ei saa kaevandada. “Kuigi seadus lubab kaevandamisloa saamiseks ka otse valitsuse poole pöörduda, kui kohalik kogukond luba ei anna, on valitsuse seisukoht ikka see, et kohalikega tuleb kokkuleppele jõuda, sest kaevandusega peavad elama ju kohalikud inimesed,” selgitas Keit Pentus-Rosimannus.

Andrea Eiche viitas seadusepügalale, mis sedastab, et ühte maavara kaevandades ei tohi teist rikkuda, ning küsis, et kui Sondas põlevkivi kaevandama hakatakse, kas siis tuleb ka fosforiit maa seest välja võtta.

Minister viitas taas fosforiidivarude passiivsusele ning nentis, et fosforiit peab jääma maa sisse.

Fosforiidi kaevandamise lubamine ehk varude aktiivseks muutmine on Pentus-Rosimannuse sõnul pikk ja keeruline protsess, mis eeldab ka avalikkuse kaasamist. “Tegemist ei ole otsusega, mis ripub keskkonnaministri isikust,” lausus ta ja lisas, et ka tema võimalik järeltulija keskkonnaministri ametikohal peab sellega arvestama.

Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev uuris, miks ei võiks fosforiidimaardlaid riiklikust loodusvarade registrist välja võtta. “Siis saaks rahulikult magada,” lisas Vassiljev. Ministri sõnul on registris ka passiivsed maavarad, mis peavad samuti kusagil kajastuma. “Aga uue maapõueseaduse tegemise käigus võib mõelda passiivsete varude registrist välja jätmisele,” ütles Pentus-Rosimannus.

Vassiljevi sõnul ahistatakse Sõmeru valda maapõe seadusest tulenevate piirangutega, mis kitsendavad ehitustegevust ning nõuavad detailplaneeringute kinnitamist keskkonnaministeeriumis.

“Ma mõistan kohalike frustratsiooni, see paneb mõned vallad tõepoolest keerulisse olukorda,” kõneles minister ja viitas taas uuele maapõueseadusele, mis võib selleski osas leevendust tuua.

Rahva seast kostis küsimusi kaevandamise mõjust inimeste tervisele ning tervisemõjude hindamisest, mis näiteks rajatava Sonda põlevkivikaevanduse puhul väidetavalt tegemata on jäänud.

Keit Pentus-Rosimannus ütles, et tervisemõjude hindamise ülesanne lasub terviseametil. Tervisemõju võib ministri sõnul avalduda alles aastate pärast ning sellega seonduvad ka eetilised probleemid. “Kuidas sa paned hinda näiteks kahele vähem elatud kuule?” küsis Pentus-Rosimannus retooriliselt.

Fosforiidi võimaliku kaevandamise juurde naastes teatas Pentus-Rosimannus, et kuna kaevandamise mõjud ei ole selged, ei tule ka luba kaevandamiseks. “Ma ei usu, et ükski keskkonnaminister saaks kaevandamist enne lubada,” lausus ta.

Tagasi üles