Laupäeval tähistatakse Tudus 160 aasta möödumist korraldatud hariduselu algusest. Tudu põhikooli direktor Helge Arro on seisukohal, et 44 õpilasega kool ei peaks olema Eestis ime, vaid lapsele turvaline argipäev.
Hunt Kriimsilmad innustavad õppima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ma kuulen, et koolimajas mängitakse kusagil klaverit ja lauldakse häält lahti. Kas ettevalmistused kõigi põlvkondade kokkutulekuks käivad?
Õpetajatel on küll puhkus, aga paljud neist on väljas. Ka lapsed on nõus esinema, nad kohe ise tahavad. See üritus on ikka inimeste jaoks väga tähtis.
Mis te arvate, kui palju inimesi laupäeval kokku tuleb?
Sellised kokkutulekud, kus me tähistame päris koolihariduse andmise algust, on toimunud aastast 1990. Viimasel korral tuli kokku umbes 250 inimest.
Kuigi paljud vilistlased on läinud manala teed, on masu ja palavusega raske reisida, loodame, et ikka 100-150 inimest tuleb kohale. Aga seda on oodatud ja küsitud, millal kokkusaamine toimub.
Õppeaasta lõpust on tükk aega möödas, uus läheneb kiiresti. Milliseid mõtteid direktor oma koolist praegu mõtleb?
Eks me peame kogu aeg muretsema, aga samas saame öelda, et meil on kõik hästi. Kui me lähtuksime sellest uuest rahastusmudelist, mis 2007 rakendus, siis oleks meil tee ees püsti. Aga Vinni vald on meisse väga mõistlikult suhtunud ja seisukohal, et kool peab siin eksisteerima.
Uuel õppeaastal läheme veel endisel kujul edasi, kuid ehk juba aasta edasi tuleb siia katuse alla ka lasteaed, kui saab maja natuke ümber ehitada. Ja nii kaua kui võimalik tahame eksisteerida põhikoolina, sest algkoolina oleks raske anda V ja VI klassis eriaineid.
Meil on õpetajaid, kes on nõus ka poole koormusega töötama, õpetama ja pühenduma. Need õpetajad vajaks tunnustamist, et nad pole siit põgenenud.
Palgalehel on koos minuga üksteist inimest, mõnel neist koormust ainult kaks tundi nädalas. Rahvast on vähe, seega tuleb kõikidel paljusid rolle täita nagu Hunt Kriimsilmal.
Väike kool on lapsele hea ja turvaline koht, kus õppida.
Eks meil ole omad Joosep Tootsid – nii poisid kui tüdrukud -, kellega tuleb tegeleda. Ja me oleme nii mõnegi lapse suutnud päästa väljakukkumisest. Kui laps on tõrjutud, kui tal on kodused probleemid või on ise puntrasse jooksnud ... See on suurem võit kui mõnel andekal lapsel olümpiaadivõidu äratoomine, mis on muidugi ka väga suur töö.
Mina olen sellel seisukohal, et kui selline laps viia bussiga linna, mõeldes, et mis see väike bussisõit siis on, kaob ta seal ruttu ära.
Ilmselt on ühtse koolipere tunne väikses koolis väga tuntav.
Mis tahes ekskursioonidel käime kogu kooliga. Nagu üks pere, kus on erinevas vanuses inimesed.
Nii kaob anonüümsus ära, laps on kogu aeg pildil.
