Lihakombinaat avas uue jäätmekäitlusjaama

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere lihakombinaadi juhatuse esimehe Anne Mere sõnul on uuest jaamast kasu nii ettevõttele kui keskkonnale.
Rakvere lihakombinaadi juhatuse esimehe Anne Mere sõnul on uuest jaamast kasu nii ettevõttele kui keskkonnale. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Teisipäeval avati Näpil Rakvere li­hakombinaadi loomsete kõrvalsaaduste käitlemise jaam, mille re­noveerimiseks investeeris ette­võte 42 miljonit krooni. Jaam on võimsaim Eestis ja selle kolm ka­telt suudavad töödelda ööpäevas 72 tonni loomseid jäätmeid.


Rakvere lihakombinaadi juhatuse esimees Anne Mere meenutas, et täpselt kakskümmend aastat tagasi, 10. augustil 1990. aastal, valmis Näpil Rakvere lihakombinaadi uus tootmishoone koos jäätmekäitlusjaamaga. “Sisseseade oli vananenud ja nõudis asendamist uuema, energiasäästlikuma lahendusega,” selgitas Mere.

Anne Mere tutvustas, et renoveeritud loomsete kõrvalsaaduste käitlemise jaam on võimsaim Eestis, töödeldes kolme katlaga, kui töö toimub ühes vahetuses, 20-25 tonni jäätmeid ööpäevas.

Eesti võimsaim

“Maksimumvõimsusel suudab jaam töödelda 72 tonni loomseid jäätmeid ööpäevas ja seni on kasutatud kolmandik võimsusest. Vajadusel võib jaam töödelda kogu Eesti loomsed kõrvalsaadused,” märkis Mere.

Praegu käitleb jaam teise ja kolmanda kategooria loomseid kõrvalsaadusi, kuid vajadusel ja veterinaarameti loal võib jäätmekäitlusjaam töödelda ka esimese kategooria loomseid kõrvalsaadusi. Tonnist jäätmetest saab 120 kuni 150 kilogrammi rasva ja 250 kuni 300 kilogrammi lihakondijahu.

Jäätmete käitlemise protsessi nõuded on kõigile ettevõtetele ühesugused ja seetõttu suuri erinevusi Eestis töötavate käitlejate vahel ei ole.

Rakvere lihakombinaadi tehnikajuht Maarek Jõhve tutvustas, et ettevõtte rekonstrueeritud jäätmekäitlusjaamas on uudsem jäätmete transport, kuna toormaterjal pumbatakse kateldesse kruvipumbaga.

“Uudne on ka see, et auru kondenseerimiseks kasutatakse õhkjahutusega kondensaatorit. Väike-Maarjas on õhupuhastuses kasutusel termooksüdatsiooniseade, mis töötab maagaasiga, lihakombinaadis on valitud niinimetatud märg õhupuhastus vee ja kemikaalidega,” selgitas Maarek Jõhve. Kui Väike-Maarja juba enne põletas tekkivat rasva energia saamiseks, siis nüüd on ka Rakvere lihakombinaadis toimiv rasvapõletusprotsess, mis toodab auru tootmise tarvis.

Mitmeti kasulik

Anne Mere selgitas, et kasu uuest jaamast on nii ettevõttele kui keskkonnale. Kogu jäätmekäitluse rekonstrueerimise tulemusel vähenevad tarbitava põhjavee ja ärajuhitava reovee kogused, samuti maagaasi hulk.

Maagaasi tarbimine väheneb 0,8 miljoni kuupmeetri võrra aastas, mis on 14 protsenti ettevõtte aastasest maagaasi vajadusest. Uues jaamas kulub  vähem ka elektrienergiat, sest kasutatakse väiksema võimsusega mootoreid kui seni, mistõttu väheneb elektrienergia kasutamine 20 protsenti ja hoitakse kokku 310 MWh elektrienergiat aastas.

Ettevõtte tehnikajuht Maarek Jõhve täpsustas, et jäätmekäitlusjaama tehtud investeeringu tasuvusaeg on 5-6 aastat.

Anne Mere sõnul on põllumehed huvitatud käitlemisel tekkivast lihakondijahust, kuna lihakondijahu sisaldab taimekasvuks vajalikke toitaineid ja seda saab kasutada väetisena.

Ta rõhutas, et rahalisest säästust, mis saavutatakse vee ja maagaasi kokkuhoiuga, on palju olulisem see, et nüüd on pikkadeks aastateks olemas uus ja töökindel lahendus loomsete kõrvalsaaduste käitlemiseks oma ettevõttes.

Loomsete Jäätmete Käitlemise ASi Väike-Maarja tehase juhataja Peeter Maspanov nentis, et Eesti on saanud võimsaima jäätmekäitlusjaama, kelle tootmisvõimsus on suurem kui Väike-Maarja tehasel.

“Rakvere lihakombinaadi käitlusjaama ei suhtu me üksnes kui konkurenti, vaid näeme selles ka koostööpartnerit, kelle kollektiiviga jagada oma töökogemusi,” sõnas Maspanov.

Jäätmekäitlusjaama avamisel viibinud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder märkis, et jaama avamine on oluline edusamm ning sellega seoses paranevad kodumaise lihatoodangu ohutus, kvaliteet ja suureneb tarbija usaldus. “Tarbija seisukohalt on oluline, et nii tooret kui jäätmeid töödeldaks kõikidele nõuetele vastavalt,” toonitas minister.

Uus sisseseade tuli Taani firmalt Haarslev Industries ja rekonstrueerimistöid tegid AS Westviru Grupp OÜ, Karumed Ehitus OÜ ja BEG Energia OÜ.

Kontsern

• Rakvere lihakombinaadi eelkäija alustas tööd 1890. aastal.
• Rakveres asuval emaettevõttel on kolm tütarfirmat.
• Kontsernis töötab 1200 inimest, neist Rakveres 900.
• Balti riikide turuliider liha ja lihatoodete tootmises.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles