/nginx/o/2009/08/07/218180t1h961b.jpg)
Vaidlused maarahva V kongressi ümber, mis toimub 8. oktoobril Paides, on meeled üles kütnud, sest ettevõtmises nähakse nii huvigruppide katset maarahvast lõhestada kui tahet maaelu valupunktidest ausalt rääkida.
Eelolev maarahva kongress tekitab vastakaid tundeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumeeste arvamused kongressi kokkukutsumise otstarbekusest ja vajalikkusest erinevad oluliselt.
Kunagi keskerakonda ja hiljem rahvaliitu kuulunud ning nüüdseks mõlemast erakonnast lahkunud poliitik ja kauaaegne põllumajandusjuht Jaanus Marrandi on veendunud, et praegusesse katsesse kutsuda kokku maarahva kongress keskerakonna eestvedamisel saab suhtuda üksnes negatiivselt.
Vastakad seisukohad
“Kui varem oli maarahva endi initsiatiiv suunatud maaelupoliitiliste eesmärkide lahendamisele, siis praegune nn kongressi algatamine on rakendatud selgelt erakonnapoliitilise vankri ette ja selle eesmärgiks on peamiselt valimisteks maahäälte püüdmine,” põhjendas Marrandi.
Tema arvates on niisugune ühe erakonna initsiatiiv käsitletav eetilises plaanis kaubamärgi vargusena. Ja maarahva kongressi algne idee on saanud väga tugevalt kannatada.
“Praegugi on näha, et enamik organisatsioone sellel üritusel ei osale, ja vaevalt saab omavalitsuste esinduski kuigi mõjukas olla. See on juba ette määratud läbikukkumisele,” märkis Marrandi.
Tema arvates käsitletakse kongressi ainult keskerakonna üritusena ja ilmselt on väga raske edaspidigi korraldada algsetest ideedest lähtuvat maarahva kongressi.
Kauaaegne põllumees, rohkem kui 2000 hektarit majandav JK Otsa talu rajaja Jaan Kiisk peab maarahva V kongressi kokkukutsumist väga vajalikuks sammuks. Põllumees on ka kongressi korraldustoimkonna liige.
“Maarahva ja kogu Eesti riigi seisukohalt on tegemist õige otsusega. Erakondlikud huvid tuleb jätta siin tagaplaanile ning mõelda sellele, kuidas meie põllumajandus oleks jätkusuutlik ja Eesti maaettevõtja jääks karmis rahvusvahelises konkurentsis ellu,” märkis Kiisk.
Ta toonitas, et tähtis pole see, kes kongressi kokku kutsub, vaid kui arukaid ja asjalikke otsuseid seal maaelu edendamiseks vastu võetakse.
Virumaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimees Ülo Niisuke arvas, et maarahva V kongressi kokkukutsumine tekitab siiski teatud probleeme.
“Minu seisukoht on, et kongress oleks parteiväline ja seda ei seotaks päevapoliitikaga. Maarahva kongressi kokkukutsumine on põllumeeste organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste eesõigus,” rõhutas Ülo Niisuke.
Firma Markilo asutaja, juht ja omanik, kauaaegne maaettevõtja Urmas Laht sõnas, et maaelu ei koosne ainult ettevõtlusest.
“Kongressi korraldajatel on tarvis pöörata tõsist tähelepanu maaelu sotsiaalsetele valupunktidele ja nende leevendamisele. Kongressi kokkukutsujad peaksid üritusse kaasama rohkem maaelu edendajaid, et oma eesmärke paremini täita,” sõnas Laht.
Kongresside tähtsus
Jaanus Marrandi ütles, et maarahva kongress sündis maainimeste ja nende organisatsioonide ühise tegevuse tulemusena.
“Teatavasti oli esimene kongress juba 1994. aastal ja viimane, neljas kongress 2001. aastal. Neid kongresse võib lugeda üheks Eesti kodanikualgatuse parimaks näiteks ja mastaapsuselt saab ettevõtmist võrrelda ehk ainult kodanike komiteede liikumisega,” meenutas Marrandi.
Igast vallast valiti kolm delegaati, kes esindasid ettevõtteid, talunikke ja omavalitsusi.
“Kaasatud olid praktiliselt kõik maarahva esindusorganisatsioonid kõikvõimalikest valdkondadest. Saalis osales keskmiselt 600 delegaadi ümber,” kõneles Marrandi.
Tegutseti kindla statuudi järgi. Marrandi selgitas, et maarahva kongressil osalejate laiapõhjalisus tulenes üksnes sellest, et suudeti hoida üritust lahus erakonnapoliitikast ja tegutseda parteideüleselt.
“Ka neid kongresse rahastas valitsus, kes ilmselt ei saanud kodanikuinitsiatiivist mööda vaadata. Selliselt seostub maarahva kongress väga paljude inimeste jaoks kindla kaubamärgiga, kindlate ideedega maaelu teemade käsitlemisel,” kommenteeris Jaanus Marrandi.
Vahepealsetel aastatel seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga andis viimane juhatus kongressi teatepulga üle Ühiskondliku Leppe Sihtasutusele, kes korraldas mitu maaelu foorumit. Viimasel ajal tegevus soikus.
Korraldustoimkond
• Arvo Sarapuu
• Ester Tuiksoo
• Jaan Sõrra
• Rando Värnik
• Olav Kreen
• Priit Saksing
• Jüri Landberg
• Jaan Kiisk
• Arno Kakk
• Toomas Paur