Juhtkiri: Sügis segab värve

Värviline sügis. Foto: Erakogu

Ülikuum suvi veel meeles mõlkumas, valmistume talveks, mis mõne ennustaja arvates tuleb tuhande aasta pakaselisim.

See paneb praeguse üldise hinnatõusu ning euro tuleku hirmu ja ootuse taustal inimesed õlgu väristama – kuidas ees ootava talvega toime tuleme?

Aga sinna on veel aega. Täna varahommikul algas sügis.

Mõne jaoks on sügis alati masendavalt nukker aeg, sest meid ümbritsev loodus sureb ja see jätab tahes-tahtmata oma jälje ka inimestesse.

Kuum suvi läks sügiseks üle nõnda äkki, ilma järgi algas see juba augustis, hoolimata sellest, et alles tänane kalendrileht sügise algust kuulutab.

Sügis on kaamose saabumise aeg. Kuid sügise algus on ka värvide pidu ja pillerkaar, kus lehelõkete värvilõõmas on nii kasekulda kui vahtrate purpurpunast.

Aga samas ka jahenevaid ilmu trotsivate sügisastrite kaunidust. Ja sügisastritest võiks inimesedki eeskuju võtta: suvel talletatud päikesepaistel ja soojusel lasevad lilled välja paista nüüd, sombustel sügispäevadel.

Inimesed saavad kaamosele vastu seista just suvel endasse kogutud soojuse ja meeldivate mälestustega.

Kõik kaunis on kosutuseks hingele ja teeb meid vaimselt tugevamaks.

Ent ülikuuma suve ja kardetava külma talve vahel on paras aeg tunda rõõmu ka sügise kergest jahedusest, sabisevast vihmast ja looduse värvirikkusest, sahistada lehtedes, pista tasku mõni tammetõru või kastanimuna.

Ja nii rikkalikku seeneaastat peaaegu ei mäletatagi.

Tõesti, sügisel kui aastaajal on igaühele midagi pakkuda: rahulolu pikenevast hoidistepurkide reast, rõõmu teatrite esietendustest ja käivitunud kontserdihooajast, tiivustatust headest hinnetest - on ju esimene kooliveerand jõudnud juba poole peale.

Osakem hinnata sügist kogu oma ilus ja võib-olla ka süngemas pooles.