Tuleohutusseadus kohustab korstnapühkija kutsuma

Kord viie aasta jooksul tuleb eramusse kutsuda kutsetunnistusega korstnapühkija. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Ainult sellest, kui omal käel eramajas kütteseadmeid hooldada, enam ei piisa. Kord viie aasta jooksul tuleb ikkagi kutseline korstnapühkija kutsuda.

Kui varem tuli kütteseadet puhastada vähemalt korra aastas ning aasta läbi kasutatavat kütteseadet kaks korda aastas, siis nüüd tuleb seda teha vastavalt kütteseadme dokumentatsioonile (nt kasutus-/hooldusjuhend).

Dokumentatsiooni puudumisel või juhul, kui seal pole puhastamise sagedust antud, tuleb kütteseadet puhastada vähemalt korra aastas.

Üksikelamus, suvilas, aiamajas ja väikeehitises võib kütteseadet puhastada ise, välja arvatud tahma põletada – seda võib teha kutseline korstnapühkija.

Jälgi kütteseadmete muutusi

Oluline on teada, et ise küttesüsteemi puhastades peab iga viie aasta tagant ning uue küttesüsteemi korral 15 aastat pärast küttesüsteemi paigaldamist kutsuma kutselise korstnapühkija, kes vaatab süsteemi üle.

Sellega tagatakse, et kogu küttesüsteemile saab teatud aja tagant antud asjatundlik hinnang.

Korstnapühkija, Eesti Korstnapühkijate Koja juhatuse liikme Aivar Seki sõnul aitab vältida õnnetusi see, kui korstnapühkija kord viie aasta jooksul küttesüsteemi üle vaatab.

“Inimene võib-olla jätab tähele panemata mõne pisiasja, mis on tegelikult suhteliselt oluline. Tekib tahmapõleng ja maja läheb põlema,” selgitas ta ning lisas, et korstnapühkija oskab viidata probleemidele.

Kui korstnasse kogunevad tahm ja pigi, võib tegemist olla probleemiga, et kütteseadmed ei tööta õigesti või ei köeta õigesti, on vale kütterežiim ja vajalikku õhku ei tule peale.

“Remonditakse maja ära, aknad on tihenditega, uksed on tihenditega, kuskilt ei ole õhu pealevoolu. Kõik jääb vaakumisse, aga põlemine vajab hapnikku. Ja kui hapnikku ei jätku, hakkabki pigitama,” selgitas korstnapühkija Aivar Sekk üht pigi tekkimise võimalust.

Kindlasti ei tohi korstnas olla pragusid, nii et pigi läbi valgub. Juhul kui on tekkinud piginõred, soovitas korstnapühkija tellida kaamerauuringu, tuvastamaks, ega vuugivahed ei hakka tühjaks jääma.

Ka toas tuleb jälgida, et poleks pragusid. Seki sõnul kiputakse tänapäeval remontimise käigus kipsplaatidega korstnaid kinni katma, mida mitte mingil juhul teha ei tohi. “Korsten peab olema terve elamise ulatuses vaadeldav, välja arvatud vahelaed,” rõhutas ta.

Kütteseadmete puhul peab tähele panema, et kuskil ei ripuks ahjuvõlvid ja kivid oleksid korralikult paigal.

“Tänapäeval ehitatakse väga palju kiviahjusid, kuid paraku on need nii nõrga konstruktsiooniga, et paisuvad lõhki. Välispinnas ei tohi aga pragusid olla, sest sealt võib hakata suitsu sisse ajama,” tõi ta välja veel ühe probleemi.

Pliidiplaat peab samuti olema tihendatud, vastasel juhul viskab pliidi alla tuld tehes plaadi vahelt leegi välja.

Vajalikud on korstna- ja müüriluud

Kes suurema osa ajast oma kütteseadmeid ikkagi ise hooldavad, neil tasub enesele muretseda korralik korstna- ja müüriluud ning kindlasti liigendiga kulp, sest tavalise, lühikese varrega kulbiga paraku igale poole ei ulatu.

Palju propageeritud tahmaimurisse tasub Seki arvates suhtuda kui abivahendisse, mitte kasutada seda kui põhilist tööriista, sest sellega ei pruugi kütteseadmeid puhtaks saada.

“Väga tähtsad töövahendid ongi korstna- ja müüriluud, millega saab seinte küljest tahma lahti,” lausus Aivar Sekk.

Samas pani Sekk inimestele südamele, et nad ei jätaks hooldustöid viimasele minutile – korstnaid võib hooldada aasta läbi, mitte ainult kütteperioodi eel, sest kui korstnapühkija on regulaarselt käinud, ei ole vaja kiirustada, et nüüd ja kohe on vaja.

Hoopis teine lugu on aga siis, kui tekib vajadus midagi remontida. Sellisel juhul tuleks korstnapühkija kohe pärast kütteperioodi lõppu kohale kutsuda.

“Vastavalt vajadusele jõuab suve jooksul midagi teha, sest keset kütteperioodi on kaunis raske küttesüsteeme remontida, sest segu tahab kuivada,” märkis Aivar Sekk.

PEA MEELES!

• Küta ainult korraliku küttematerjaliga.
• Märga puud ei ole mõtet kütta, see
ainult rikub kütteseadmeid - tekib pigitumine ja tuleoht suureneb just korstnas.
• Vastavalt vajadusele telli korstnapühkija.
• Kui eramajas hooldad korstnaid ise, peab
korra viie aasta jooksul ikkagi kutsuma
kutselise korstnapühkija.
• Ära jäta hooldustöid viimasele minutile.
• Korstnale peab olema vaba ligipääs aasta läbi.