Vastukaja: Põllumajandusminister elab fantaasiamaailmas!

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Liis Treimann

Põllumajandusminister He­lir-Valdor Seeder on viimasel ajal võtnud Virumaa Teatajas sõna maaelu ja põllumajanduse teemadel.

Kahjuks peame tõdema, et minister räägib ainult ilusat roosamannalist juttu mingitest heinaritsikatest ja teistest putukatest, mitte aga tegelikust põllumajandusest tänases Eesti vabariigis.

Ta ei võta teemaks reaalseid probleeme ja põllumehe südant vaevavaid muresid. Seeder jätab mulje, justkui oleks Eesti põllumajanduses kõik kõige suurepärasemas korras ning homme läheb veelgi paremaks.

Puudu 25 miljardit krooni

Teatavasti võivad 2013. aastaks Eestis kaduda põllumajanduse elavdamiseks ette nähtud toetused.

Selleks ajaks peaks Eesti põllumees olema võrdväärne ja igati konkurentsivõimeline Euroopa Liidu teiste riikide põllumeestega. Kui aga senise olematu tempoga jätkatakse, siis seda eesmärki ei suudeta kohe kindlasti täita. Seega, miks ei räägi Seeder põllumajanduse investeeringute puudujäägist? Miks ta vaikib nagu hiireke rukkis?

Siit näide: 2005. aastal oli investeeringute puudujääk tervelt 20 miljardit krooni, kuid hiljem ei ole julgetud sellest enam rääkidagi. Arvame, et hinnanguliselt võib see puudujääk tänaseks olla kasvanud juba koguni 25 miljardini.

Siit ka küsimus - kui meie investeeringute puudujääk vähenemise asemel muudkui kasvab, siis kuidas me suudame kolme aastaga teha tasa kuue aasta töö, mil meil on olnud võimalus neid investeeringutoetusi kasutada?

Kui tahame, et Eesti põllumajandus areneks ja oleks igati konkurentsivõimeline, tuleks sellesse ka panustada. Iga normaalne riik püüab toetada ja hoida eluvõimelistena just oma maa tootjaid. Praegune Eesti valitsus käitub aga hoopis risti vastupidi ning enamikul meie põllumajandustootjatest ei ole siiani asja Euroopa turgudele.


Vene turg

Samuti pole meie tootjad oodatud Vene turule. Põhjus on lihtne – meie valitsuse poliitiline hoiak Venemaa suhtes on üleolev ja ülbe. Olles palju käinud Venemaal, võime kinnitada, et tavaline venelane suhtub meisse õnneks endiselt hästi. Meie põhjanaabrid on majanduslikult meist targemad ja tänu sellele teenivad soomlased ärist Venemaaga miljardeid.

Paljud tuttavad põllumehed, kes toodavad eelkõige liha, piima ja võid, näevad Venemaale turustamisega kurja vaeva ning paljudel juhtudel polegi see võimalik, sest riiklik poliitika seda ei soodusta.

Oleme kuulnud, kuidas osa inimesi arvab, et nüüd, mil Venemaal olid suured tulekahjud ja paljud põllumajanduslikud maad hävisid, on lootust, et Eesti põllumees saab oma toodet Venemaale müüa. See on petlik ettekujutus, sest tegelikkuses saab Venemaa oma vajaliku teravilja mujalt, näiteks Ukrainast, aga kindlasti mitte Eestist.

Maarahva kongressile

Viimasel ajal on räägitud maarahva kongressist. On mainitud, et see peaks olema laiapõhjaline. Seda see ongi, sest maarahva V kongressi korraldustoimkonna moodustamisel on peetud oluliseks kaasata eelmiste maarahva kongresside korraldajaid ja juhatuse liikmeid, mitme organisatsiooni ning ka erakondade esindajaid.

Arutatakse maaelu tervikut - see on siis põllumehed, teised maaettevõtted, omavalitsused ja kõik maal elavad inimesed, kes on otseselt maaeluga seotud. Võetakse kindlasti vastu suunised edaspidiseks maaelu arenguks.

Pooldame kongressi ellukutsumist keskerakonna poolt, sest tänases Eestis on hooletusse jäetud nii maarahvas kui põllumees. Selle asemel, et kritiseerida keskerakonda kongressi korraldamise eest, peaksime hoopis teda tänama, et kongress ilma vabariigi valitsuse toetuseta korraldatakse.


Eesti maarahva kongressi töös on alati osalenud nii liidud kui ka ühendused, kelle liikmed on kuulunud ühte või teise erakonda.

Eks ole neid maarahva kongresse alati püütud kritiseerida politiseerituse pärast ning lüüa kõikuma selle tänuväärse ettevõtmise olulisus ja tähendus. Kuid see ei ole seni õnnestunud ja loodame, et ei õnnestu ka tulevikus.
Läheme kindlasti 8. oktoobril Paides toimuvale maarahva V kongressile. Kavatseme seal seista kõigi oma kolleegide, Eesti põllumeeste ja maarahva eest!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles