Viimasel ajal on hakatud rääkima Rakvere vanalinna elluäratamisest.
Repliik: Rakvere vanalinna dilemmad
Samal ajal kui pätid valgusteid sisse virutavad, leitakse, et Pikale uulitsale tuleks teha kaevukohvik ja vanalinna siseõue sobiks väliteater.
Need on toredad mõtted. Aga miks ei ole elu Pikas tänavas siiski käima läinud (kui kord aastas peetavad laadapäevad välja arvata)?
Nimelt on Pika tänavaga see häda, et ta asukoht on geograafiliselt ebamugav - ühel pool on järsk vallimäe nõlv ja teisel pool pikk teesoolikas.
Sisehoove ja kõrvaltänavaid ei ole ajaloo jooksul Rakvere vanalinnas välja arenenud, nagu on näiteks Viljandis või mõnes teises linnas.
Pealegi jääb õhtupäike vallimäe varju ning seepärast on kohvikuid ja boutique’e sinna raske sobitada, sest puudub kompaktsus.
On küll palju räägitud Rakvere kesklinna ja linnuse ühendamisest (siin oleks rippsillal suur tähtsus), aga mida sa arendad, kui Parkali tänava juurest linnuse poole viiv trepp on käimiseks kõlbmatu, peaaegu eluohtlik, iseäranis võõramaalastele ja iseäranis pimedas.