Eesti pensionifondide areng on jõudnud pöördelisse ajajärku, kus on tarvis astuda uus samm - muuta pensionisambad sobivamaks ja turvalisemaks.
Helle Komp: Pensionide uus ajajärk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just sellest ajendatuna on valminud kogumispensionide seaduse muudatuste pakett, mis kõigi eelduste kohaselt jõustub järgmisel aastal. Muudatuste koostamisel on arvestatud nii süsteemsete vajakajäämistega kui ka näiteks finantskriisi ajal tekkinud tagasilöökidega.
Pensioni kogumine on tänapäeva eestimaalase üks olulisemaid finantsotsuseid. Selle mõju on kaugeleulatuv ja laiapõhjaline, puudutades samaaegselt nii igaühe eraelu kui ühiskonda üldiselt, sealhulgas omavalitsuste ja riigi sotsiaalmajanduslikku toimetulekut.
Tihti on reklaamiturul esitatud kogumispensioniga liitumist kui tulevast luksust – elu paradiisisaarel. Tegelikult on Eesti pensionisüsteemi eesmärk aidata pensionile jääjal säilitada senine sissetulek ja elustandard, et ta ei langeks vaesusesse. Seega on pension eluks hädavajalik.
Kiirem fondivahetus
Teatavasti jaguneb pensionisüsteem kolmeks: esimene on riiklik pension, teine kogumispension ja kolmas täiendav kogumispension. Riiklik pension tagab minimaalse toimetulekut võimaldava sissetuleku, põhinedes ümberjagamisel, kus töötegijad katavad pensionid sotsiaalmaksuga.
Samba nõrkuseks on tõsiasi, et riikliku pensioni suurus sõltub eelkõige maksumaksjate arvust ja nende sissetulekute suurusest, mida ei praegune ega tulevane pensionär ise mõjutada ei saa. Selle tasakaalustamiseks ongi loodud kogumispension ja täiendav kogumispension, kus igaühe pensioni suurus sõltub sellest, kui palju ta on oma elu jooksul raha kogunud.
Uuel aastal jõustuvad muudatused peavad tagama suurema turvalisuse ja paindlikkuse. Nii on II samba puhul kolm olulist muudatust. Kui praegu saab pensionifondiga liituda vaid korra aastas, siis seaduseelnõu järgi on võimalik liituda sisuliselt iga päev.
Muutub ühtlasi fondi vahetamise sagedus, nii et tulevikus võib rahulolematu pensionikoguja vahetada fondi või haldurit ühe asemel kuni kolm korda aastas: mais, septembris ja jaanuaris, teatades sellest ühe kuu ette.
See on pensionikogujale hea uudis, sest võimaldab oma soovid kiiremini teoks teha. Näiteks praegu kehtib kord, kus fondivalitsejat vahetada sooviv klient, esitades avalduse novembris, jõuab reaalse vahetuseni alles 2012. aasta jaanuaris. Samuti on uue korra juures positiivne, et kiirem vahetuse võimalus sunnib oma pensionivalikut rohkem läbi mõtlema, sest aega ümbermõtlemiseks jääb palju vähemaks.
Riski vähendamine
Teine märkimisväärne muudatus on, et pensionifonde saab vahetada osaliselt. Kui praegu tuleb ühest fondist ümber tõsta korraga kõik osakud, siis järgmisest aastast on võimalik neid jagada mitme fondi vahel.
Kolmandaks on oluliselt piiratud fondivalitseja huvide konflikti tekkimise võimalust, mis tõstab oluliselt nende varade säilimise turvalisust. Nii ei tohi fondivalitseja tulevikus näiteks investeerida teistesse enda hallatavatesse fondidesse enam kui 10% pensionifondi varadest.
Riski vähendamist silmas pidades parandatakse eelkõige konservatiivsetele investeerijatele mõeldud võlakirjafondide regulatsiooni. Nüüd võivad võlakirjafondid investeerida kõigisse, sealhulgas riskantsetesse ettevõtmistesse. Uus kord näeb aga ette, et investeerida võib vaid kõrge finantsreitinguga firmadesse. Rangemad nõuded tagavad madalama tootluse juures suurema kindluse. Fondid on üheaegselt paremini kaitstud ja samas ka võrreldavad.
Ühtlasi kaovad uuest aastast kõik sätted vabatahtlikust liitumisest II pensionisambaga neile, kes on sündinud enne 1983. aastat, sest edaspidi on kõigil tööturule sisenejatel kogumispensioni fondiga liitumine kohustuslik.
Riik taastab maksed
Väga olulised, eelkõige paindlikkust tõstvad muudatused viiakse sisse ka III pensionisambasse, mis tõstab selle osatähtsust. Alates aastast 2012 on kavas võimaldada tööandjatel tasuda töötaja makseid III sambasse erisoodustusmaksuta. Tulevikus maksustatakse tööandja makseid III sambasse vaid sotsiaalmaksuga.
Niisugune Euroopas levinud süsteem loob võimaluse töötajaid täiendavalt motiveerida. Eelkõige on see oluline keskmise ja madala sissetulekuga inimestele, kelle tuleviku kindlustamine on tähtis nii isiklikul kui ühiskondlikul tasandil.
III sambal kaob ka piirang raha välja võtta või fondi vahetada. See leevendab eelkõige majanduskriisi tingimustes kasvanud hirmu oma raha pikaks ajaks investeerida. Süsteem muutub paindlikumaks ja kliendisõbralikumaks. III samba puhul hakkavad pangad hindama ka fondi sobivust vastavalt kliendi teadmistele ja ootustele ning hoiatama juhul, kui fond ületab tema riskitaluvuse või ei ühti eesmärkidega.
Sobiva fondi valimine on kasulik mõlemale - nii pangale kui kliendile.
Uuenduste taustal on rõõmustav ja kindlust tõstev seegi, et kavas ei ole muuta pensionide maksu- ega väljamaksetingimusi ning riik taastab uuest aastast omapoolsed maksed II sambasse. Ka edaspidi on fondimaksed maksuvabad ja väljamaksed kas madalama maksumääraga või eluaegse pensionina maksuvabad.