Karu koos poegadega ehmatas marjulist

Karu.Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Sohu pohli korjama läinud naine kohtus esmaspäeva lõunatunnil Varudi-Altkülas karuga, kel oli ka kaks-kolm poega kaasas.

Puhkusel viibiv Anneli rääkis, et läks nädala alguses keset päeva Varudi-Altkülas üle põllu sohu, et korjata kraavikallastelt pohli. Sohu ta ei jõudnud, sest tohutult oli põdrakärbseid, ja kuna neid taluda oli võimatu, pöördus naine paarikümne meetri pärast tagasi.

Soo äärt tähistava kraavi ja põllu vahel oli teelaiune niidetud siht, kus ta asus riideid ja ennast kärbestest puhastama.

“Mingil hetkel märkasin, et eemal jooksis keegi üle sihi ja otse kõrge heina sisse. Nägin looma tagumist poolt ja mõtlesin, et kes see ometi oli. Tume, selline keskmise koera suurune,” kirjeldas Anneli nähtut. “Mõne hetke pärast pöörasin pilgu jälle sinnapoole ja nägin, et kaks kuju vahivad minu poole. Sain aru, et need on karupojad.”

Anneli lisas, et kuna vilet tal kaasas polnud, tegi ta “indiaani armuhüüdu” ja selle peale hakkasid loomad liikuma tagasi soo poole. Ja siis nägi ta suurt karu, kes oli poegadest pruunikam ja palju suurem.

“Jooksid täpselt nii, nagu filmidest korduvalt nähtud. Vahemaa meie vahel võis olla 100–120 meetrit,” meenutas Anneli pooleli jäänud pohlalkäiku.

Naine hakkas seejärel rühkima tagasi maakoju üle rägase põllu, sest algsest plaanist minna sihti mööda, mis olnuks kergem, ta loobus. Anneli: “Huilgasin veel igaks juhuks ja tunne polnud just kõige parem, sest see rägasse kasvanud endine heinamaa oli täis radu ja loomade asemepaiku. Seal küll karuga ei oleks tahtnud kohtuda.”

Anneli nentis, et nüüd kuulub ta klubisse, kes karu looduses lähedalt näinud on. Ehkki loomad on ilusad, ei tahaks ta enam sellist kogemust. Anneli lisas, et seetõttu ta Varudi sohu enam niipea ei kipu, kuid teistesse metsadesse plaanib ta sügisandide järele minna veel küll.

Eilne Maaleht kirjutas, et mesikäppasid on nähtud ka Roela kandis. Praegu on karusid Eesti metsades väga palju ja nad on küllaltki julged. Hinnanguliselt elab meil 1000 otti.

Eestis võib tänavu küttida 51 karu, mis jahimeeste hinnangul pole piisav, arvestades nende loomade arvukust. Seejuures augustist oktoobri lõpuni kestval karujahihooajal tohib Lääne-Virumaal küttida seitse karu. Need on maakonnas juba lastud, viimane neist jäi jäägri kuuli ette juba septembri alguses, kui päntajala tabas Laekvere noor jahinaine Kristiina Mitt.