Sõmerul arutleti riigi julgeoleku ja turvalisuse üle

Päästeameti Ida päästekeskuse kriisireguleerimise büroo korraldas eile Sõmeru keskusehoones laiapõhjalise riigikaitse teemalise seminari „Avar julgeolek ja riigikaitse“. Seminari eesmärk oli anda kohalike omavalitsuste ja ametkondade regionaalsete asutuste juhtidele baasteadmised laiapõhjalise riigikaitse toimimisest. 

„Meie eesmärk on jõuda sinna, et ühiskonna iga tasand – üksikisikust tippjuhtideni teab oma rolli tänapäeva hübriidsõja olukorras, et saada ametkonnad ja kogu ühiskond tegutsema kõige optimaalsemal viisil nii, et igaühe tegevuse eesmärgid, nende saavutamise planeerimine, teostus, ressursside ühine kasutamine ja teadlikkus olukorrast on omavahel kooskõlas, ühiselt juhitud ning nii tegevuse kui ka ressursside osas sünkroniseeritud,“ ütles kriisireguleerimise büroo juhataja Maido Nõlvak.

Riigikogu liige Mati Raidma näitlikustas sissejuhatuseks tsiviil- ja militaarstruktuuride sidususe skeemil, mille järgi sai iga osaleja positsioneerida oma koha selles süsteemis. Laiapõhjalise riigikaitse korraldamisest ja ülesannetest rääkis Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Kristjan Prikk. Laiapõhjalise riigikaitse peamised tegevussuunad on sõjaline kaitse, tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele, rahvusvaheline tegevus, sisejulgeoleku tagamine, elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamine ja psühholoogiline kaitse.

Eesti julgeolekupoliitika peamisi põhimõtteid ja rahvusvaheliste kokkulepete eesmärke selgitas Välisministeeriumi poliitikaosakonna julgeolekukontrolli ja relvastuskontrolli büroo direktor Mariin Ratnik. Kuulajad teadvustasid, et Eesti ei eksisteeri muust maailmast eraldatult, mistõttu mujal toimuv mõjutab tugevalt ka meid. Selleks, et anda õiget infot oma riigi kohta, olla usaldusväärne peavad meil olema välisesindused ning peame olema liitlastega solidaarne.

Siseministeeriumi asekantsleri Hannes Konti hinnangul on viimase aasta jooksul riigis koostöös tehtud märkimisväärne arenguhüpe turvalisema Eesti suunas ning ka antud seminar on hea näide kogukondlikust algatusest, Virumaa omavalitsuste ja jõustruktuuride koostööst. „Laiapindselt, koostöös kõikide partneritega oleme viinud läbi õppusi nii strateegilisel kui ka operatiivtasandil. Samuti oleme korrastamas oluliselt õigusruumi, et anda meie kodanikele, ametkondadele ja otsustajatele selgem ja täpsem õiguslik keskkond,“ rääkis Kont.

Riigikaitse peamistest ülesannetest ja prioriteetidest rääkis Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja asetäitja Jaarek Konsa. Ettekandja rõhutas, et oma julgeoleku tagajad oleme meie kõik ise ning tegi ettepaneku läbi mõelda kogukondlikud tegevused, näiteks võiks kohalikul omavalitsusel olla võimekus tagada kohapeal joogivesi.

Küberrünnakutest, teadlikkuse tõstmisest ja koostöö vajalikkusest nende tõrjumisel rääkis Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor Taimar Peterkop. Tänapäeva hübriidsõja uutest väljakutsetest ehk erinevatest mõjutusoperatsioonidest andis ülevaate ning õpetas neid ära tundma Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse asedirektor Martin Hurt. Valitsuse kommunikatsioonibüroo nõunik Ilmar Raag rääkis strateegilise kommunikatsiooni põhimõtetest ning kommunikatsiooni ja propaganda mõjust siseturvalisusele. Ettekandja toodud kõnekad näited aitasid kuulajatel teadvustada kommunikatsioon mehhanismi, kuidas selle abil kujundatakse avalikku arvamust ja konstrueeritakse soovitavat tulemust kuni reaalse mõjutustegevuseni.

Osalejatelt saadud tagasisides kõlas veendumus, et hea kontakti hoidmiseks tuleb selleteemalisi arutelusid ja reaalseid tegevusi kindlasti jätkata. Kuulajate ettepanekud puudutasid nii asutuste rollide täpsemat läbimõtlemist erinevates olukordades, kohalike omavalitsuste valmisolekuküsimusi, asutuste koostööd ja kriisijuhtimist kui ka tsiviil- ja militaarkoostöös konkreetsete koostööharjutuste ja –õppuste läbiviimist.

Tagasi üles