Nõukogude Liitu kuulumise ajal üritati isade austamist ühendada armee aastapäeva ehk 23. veebruariga, millega toodi esile isade kui sõjameeste olulisus. Mida väärtustatakse nüüd, kui isadele on pühendatud novembri teine pühapäev? Milline on isa roll?
Tihti kasutatakse lapsevanemate olulisusest rääkides sõna roll, nagu peaks neis osades kedagi teist kehastama. Kasvama peab lapsevanemaks aga küll, sest kerge on isaks saada, aga vastutust ja südamesoojust nõudvas isarollis olla pole sugugi lihtne.
Ühist on toonasel armeeaastapäeval ja praegusel isadepäeval nii palju küll, et nendel päevadel kõneldakse isadest eelkõige kui oma pere kaitsjatest. Paljud isad sooviks oma lastega rohkem koos olla, aga nende ülesandeks on peamiselt ikka rahateenija ja töötegija olla, luua majanduslik kindlustunne.
On isasid, kes tunnevad suurt vastutust oma pere eest, teenivad raha, kuid unustavad vahel oma lastega rääkida elust ja enesest, mis sama oluline lapsele hea ja turvalise tunde tekitamisel.
Öeldakse, et paljud mehed ei tulegi isa rolliga toime. Ka teisel või kolmandal katsel. Et olla õiglane, siis pole enam harv tänapäeval ka see, kui mõnele isale ei antagi pärast pere lagunemist seda võimalust ja lapsega kohtumiseks peab isa kulutama kohtute lävepakke. Või kui peres on vastutustundlikum vanem just isa.
Milline on austust vääriv isa? Ilmselt see, keda tema lapsed meenutavad ka siis, kui neil endil on lapsed, sõnadega “Minu hea isa”. See kaalub üles kõik tiitlid ja aumärgid.
Tänane Virumaa Teataja kirjutab neljast isast, kes oma järeltulijate unistuste nimel pingutavad. Samavõrra näevad seda magusat vaeva kindlasti paljud isad.
Kui isad ka alati sõnades ei anna mõista, et nad hoolivad, annavad nad seda oma tegudega ja koos tegemistega. Koos tegutsedes areneb ka isal kindlus olla hea lapsevanem ja lapsel kindlus, et tema isa on tema jaoks olemas.