Sinililled on täies õies, ei lähe enam kaua, kui vaenlane võilill valitsuskepi enda kätte võtab, ja siis läheb eesti rahvas elevile, unustab kõik muud mured ja hullud asjad, mis praegu me meeli erutavad. Käitub nagu sõge metsisepaar mängu ajal, sest küüned tuleb mulda ajada, saagu mis saab. Kui ma nüüd neid salamisi kõrva taha pandud hulle asju loetleksin, siis võib mõni lugeja mind nimetada poliitiliselt ebakorrektseks, teised jälle rahvuslike põhimõtete reetjaks. Katsu siis käia tõe ja õigusega ühte jalga. Olukord on muutunud praegu nii kummaliseks, et tuleb loodust tänada, kui see meid mõneks ajaks põlvili peenramaale surub. Ühes olen kindel: ei võõrad ega külalised, kes soodest ja rabadest pole midagi kuulnudki, meid nii tõsises töös ei sega.