Juhtkiri: Koolisüsteemi edu ja viletsus
25. jaanuar 2011, 11:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
PISA 2009 tulemuste põhjal loetakse Eesti koolisüsteemi koos Soome, Kanada, Jaapani, Norra, Islandi ja Hongkongi kooliga edukate hulka – tulemused on üle keskmise ja sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus alla selle.
Euroopa riikide õpilaste hulgas on Eesti õppurid punktiarvestuses funktsionaalses lugemises tõusnud võrreldes 2006. aasta uuringuga 8. kohalt 5. kohale ja loodusteaduslikus kirjaoskuses oleme 2. kohal.
Lähtudest nimetatud tulemustest, ei maksaks ehk üritada koolisüsteemi, mis on tulemuslik, kogu aeg reformida.
Õppimine on väikese inimese tõsine töö, milles ei tohi puududa mänguelemendid ja eelkõige haaravus. Hea eesti õpetaja on siinse kooliajaloo algusest peale osanud doseerida igasuguste teadmiste omandamiseks paratamatult vajalikku tuupimist ja põnevust nõnda, et vajalik selgeks saab.
Teisalt aga lähtub uus rakendatav õppekava asjaolust, et väga suur osa õpilasi tunneb ennast koolis õnnetult, sest senine õppekava ei aita leida lastes just neile omaseid andeid ja neid arendada. Üheks praeguse õppekorralduse probleemiks on muu hulgas seegi, et suur osa poisse jätab haridustee liiga vara pooleli.
Näiteks peetakse Taani koole õpilasesõbralikemaiks. Samas jäävad Taani kooliõpilased PISA testides keskpärasele keskmisele tasemele.
Küsimus ongi selles, kuidas säilitada uutele õppekavadele üle minnes PISA testides kõrge koht ka edaspidi, pakkudes samas õpilaste isiksust ja tugevaid külgi arvestavat ja arendavat koolikeskkonda, kus õpilased end hästi tunneks ja faktide tuupimise asemel kujuneks neil aineid integreeritult õppides süsteemne maailmapilt.
Ja loomulikult tuleks rohkem mõelda õpetajatele, kellest paljud on läbipõlemisohus ja õpilaste distipliiniprobleemide tõttu sügavas stressis ja selle kõige juures alatasustatud.