Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Maaamet alustas maastiku märgistamisega aeropildistamise tarvis

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Märgisteks on 60 × 60 sentimeetri suurused valged kileruudud, mis paigaldatakse maastikule, ja on varustatud sildiga "Aeropildistuse maamärk". | FOTO: Maa-amet

Maaamet alustas sel nädalal aeropildistamise ettevalmistustöödega, asudes Eesti lõunapoolsel alal ja suuremates linnades maastikku märgistama valgete kilest ruudukestega. Märgised on vajalikud aerofotode edasisel töötlemisel, mistõttu palub amet neid mitte rikkuda ega paigalt nihutada.

Tänavu markeeritakse ja pildistatakse piirkond, milleks on Lihula-Vändra-Põltsamaa-Kallaste joonest riigi lõunapiirini jääv ala koos Saaremaa, Muhu, Ruhnu ja Kihnu saarega. Selle läänepoolne osa pildistatakse enne puude lehtimist ja idapoolne juba lehes puudega. Lisaks pildistatakse varakevadel sobivate ilmastikutingimuste kestmisel ka nimetatud joonest põhja poole jäävaid linnu ja asulaid, nendest markeeritakse Tallinn, Kohtla-Järve, Jõhvi, Narva ja Rakvere ning nende lähiümbrus.

Märgisteks on 60 × 60 sentimeetri suurused valged kileruudud, mis paigaldatakse maastikule ja on varustatud sildiga "Aeropildistuse maamärk". Markeerimine on vajalik aerotriangulatsiooni jaoks, see tähendab, et märgis jääb pildile ja seda kasutatakse aerofotode plaaniliseks ja kõrguslikuks sidumiseks maapinnaga. "Maastikule asetatud ruutudel  on tähtis roll selles, et kaardid ja ortofotod oleksid võimalikult täpsed, sest nende alusel tehakse mitmesuguseid kaalukaid otsuseid," rääkis maaameti peadirektor Tambet Tiits.

Maaamet palub mõistvat suhtumist ja markeeringuid mitte puutuda ega rikkuda. Markeeringud paigaldatakse maastikul kohtadesse, kus need ei tohiks maaomanike tegemisi häirida. Maaamet eemaldab märgised pärast aeropildistamise hooaja lõppemist ehk sügisest.

Eelmisel aastal pildistati uue aerokaameraga ADS100 Eesti põhjapoolne osa. Kui tänavu saab lennukilt pildistatud ka lõunaosa, on kogu Eesti kohta olemas uued 20-25 cm piksli suurusega pildid, sealjuures valmistatakse tiheasustusalade ortofotod veelgi parema kvaliteediga, kus piksli suurus on 10-16 sentimeetrit. Enne uue kaamera soetamist kulus kogu Eesti katmiseks neli aastat nüüdse kahe asemel.

Aerofotodest saadakse maapealse järeltöötlemise tulemusel ortofotod, millele on kõigil ligipääs maaameti kaardirakenduse abil.

Tagasi üles