In memoriam 25.03.1949

, pensionil õpetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küüditatute mälestusmärk Rakveres.
Küüditatute mälestusmärk Rakveres. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

On tore, et ­tänapäeval inimesed reisivad ja hiljem oma muljeid teistega jagavad. Ka mina tahan seekord oma mälestusi jagada. Minu kõige meeldejäävam mälestus on seotud sellega, kui ešelonid “fašistidega” Siberisse jõudsid.

Oli 1949. aasta 6. aprilli hiline õhtutund. Kaubavagunite uksed lükati raginal lahti ja sisenesid valgetes pikkades kasukates noored mehed, kes teatasid loomulikult vene keeles, et oleme kohale jõudnud ja nüüd tuleb vagunist kiiremas korras väljuda. Sidusime oma kimpsud-kompsud kokku ja ronisime pilkasesse pimedusse. 

Meil soovitati vaikselt hommikuni oodata, kuni meile järele tullakse. Olin filmidest näinud, kuidas piisonid pakasega külg külje kõrval seisavad, et sooja saada. Nii tegime meiegi. Kõik 40 selle vaguni arreteeritut kükitasid kobaras koos, sest nii oli pisutki soojem. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles