/nginx/o/2009/05/03/172008t1hc683.jpg)
Täna algas Kevadtormil osalevatel Eesti ja liitlasriikide kaitseväelastel nädalane üksuste täiend- ja koostegevusõppe faas, et harjutada tegutsemist eri liiki lahingutes.
Kevadtormil algas üksuste koostegevusõpe
10. mai 2017, 14:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. jalaväebrigaadi allüksused harjutavad kaitseväe keskpolügoonil ja selle ümbruses tegevust viivitus-, kaitse- ja ründelahingutes, et arendada üksuste koostööd erialaste ülesannete täitmisel pataljoni tasemel. Tuleval nädalal alustab 1. jalaväebrigaad lahinguülesannete täitmist brigaadi tasemel, lisaks brigaadi allüksustele osaleb harjutusel liitlaste lahingugrupp.
"Järgnevate päevade jooksul anname oma väljaõppele viimase lihvi, et olla lahinguülesannete täitmiseks parimas vormis," ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm.
"Esimest korda on brigaadi koosseisus ka Kaitseliidu ja liitlaste lahingugrupp, neist viimasele on Kevadtorm hea võimalus lähemalt tutvuda meie maastiku ja taktikaliste võimalustega. Koos tegutsedes suudame edukalt täita kõik meile pandud ülesanded."
Tänasest alustas koostegevusõppega ka peamiselt ajateenijatest koosnev 2. jalaväebrigaad, mille koosseisu integreeritakse samuti liitlasüksused. Üksused harjutavad Ida-Virumaal konventsionaalset lahingupidamist ning oluline roll on relvaliikide koostööl.
"Vastutegevuse läbiviijatena pöörame erilist tähelepanu koostööle õhuväega ja helikopteritega dessantide läbiviimisele," ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo.
Kompanii, pataljoni ja brigaadi tasemel tehtava koostegevusõppe eesmärk on õppusel osalevate üksuste kokkuharjutamine ja valmistumine õppelahinguteks, kui vastase rollis olev 2. jalaväebrigaad alustab rünnakut 1. jalaväebrigaadi positsioonidele, luues võimalikult keerulisi lahingusituatsioone ning võimalusi staapide ja üksuste omavahelise koostöö arendamiseks.
Kaitseväelased harjutavad ka teelõikudel Tartu ümbruses, tehes patrulle, rajades mootorsõidukite kontrollpunkte ning korraldades varitsusi.
Lisaks eestlastele ja Tapal paiknevatele brittidele, prantslastele, taanlastele ja ameeriklastele osalevad Kevadtormil kaitseväelased Kanadast, Saksamaalt, Hollandist, Poolast, Soomest, Rootsist, Lätist, Leedust, Ukrainast ja Gruusiast. Taevas võib näha USA, Poola, Belgia ja Hispaania lennuvahendeid.
Sel aastal 14. korda toimuval Kevadtormil osaleb ligi 9000 kaitseväelast, reservväelast, kaitseliitlast ning liitlas- ja partnersõdurit. Peamine harjutustegevus toimub Põhja- ja Kirde-Eestis, kuid tegevust jagub ka mujale Eestisse. Kevadtormi lõpurivistus peetakse 25. mail kaitseväe keskpolügoonil, õppus lõpeb 26. mail.