Juhtkiri: saunast saunani

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virumaa Teataja
Virumaa Teataja Foto: Meelis Meilbaum

On üsna tavatu, et 21. sajandil on avalikkuses palju diskuteeritud selle üle, kas inimene ikka peaks ennast pesema või mitte. Ja kui inimene on otsustanud end mitte pesta, siis kas on teistel õigus seda talle ette heita või sellele üldse tähelepanu pöörata?

Elame ju vabal maal, tundlikul ajastul, mil igasugune mõtlematu sõnakasutus võib näida solvangu või ahistamisena. Ajastul, mil oleme harjunud elama keset õigusi ja õigustusi, unustades sageli sealjuures oma kohustused. Üks neist on viisakus, ja selle alla kuulub ka oma füüsilise keha harimine.

Puhtust võib pidada inimõiguseks, osaks inimväärikusest. Pesemistingimused on meil paranenud (enamasti tuleb kraanist vesi otse tuppa, suuremalt jaolt ka soe vesi, on olemas dušš või vann, mõnel koguni saun) võrreldes 25–50 aasta taguse ajaga, mil vett tuli kaevust tassida ja korra nädalas köeti oma sauna või mindi linna ühissauna.

Lastel olid hommikused veeprotseduurid seebi ja hambaharjaga ning õhtused protseduurid vee ja harjaga. Aga tuleb välja, et kuigi elu on märksa lihtsamaks läinud (pesumasinad, soe vesi, dušš, kuhjade kaupa šampoone-seepe-dušigeele), pole enda eest hoolitsemine paranenud.

Elame ju vabal maal, tundlikul ajastul, mil igasugune mõtlematu sõnakasutus võib näida solvangu või ahistamisena.

Aga ka oma lähedasi tuleb meeles pidada. Kui eakas inimene, kellel liikumine raskendatud, on kasimata, ei ole selles süüdi mitte vana inimene, vaid tema lähedased, kes sugulase hooletusse on jätnud. Sama kehtib ka laste puhul, eriti varateismeliste puhul, kellel hormoonide tõttu kehalõhnad intensiivseks muutuvad, kuid kes pole harjunud ennast väga tihti pesema, sest väikese lapsena polnud selleks nii suurt vajadust.

Eks leidub neidki, kes ütlevad, et iga inimene elab, nagu tahab, ja kui natuke haisev ja natuke must olla on inimese meelest täitsa okei, siis pole võõraste asi kritiseerida. Üks asi on juhtida probleemile viisakalt tähelepanu või siis üldse vait olla.

Tuleme kõik oma kodust ning saame puhtusest isemoodi aru. Ühele on enesestmõistetav alustada päeva hambapesu ja puhaste aluspükstega, teisele sobib seegi, kui kere ei sügele ning mitu päeva järjest kantud sokidki passivad ikka ja jälle jalga tõmmata. “Maitse asi,” ütles koer, kui kassi p... nuusutas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles