Aarne Mäe artikkel geoloogide asumisele saatmisest Virumaa Teatajas oli arutlus regionaalpoliitikast ning äsjane Rein Siku artikkel Maalehes väikelinnade saatusest aastani 2040 on sellele asjakohane täiendus.
Geoloogide asumisest Rakverre (1)
18. jaanuar 2018, 13:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmselgelt on regionaalpoliitika Eesti valitsusele oluline, mistõttu on tehtud ka otsused 1000 keskvalitsuse töökoha Tallinnast väljaviimise ja üürimajade rajamise toetamise kasuks. Rakvere ja Eesti geoloogiateenistuse (EGT) kaasus on oluline, sest töökohtade Tallinnast väljaviimisel on tegu riigi suurima üksusega ning teenistuse juhtkonna vastutus on tagada selle edukus.
Esmalt faktidest. Oleme täitnud 50 planeeritud töökohast 35, kuid värbame inimesi aasta jooksul juurde. Lääne-Virumaalt värbasime tõesti kolm töötajat, kuid meil on ka kolm geoloogi, kes on Rakverest pärit ja saavad asuda kodukohta elama. Rakvere registreeritud elanike arv on aastail 2013–2018 vähenenud 1026 inimese võrra, statistikaameti andmetel samal ajal vaid 45 võrra. Seda erinevust aitab selgitada järgnev: kui geoloogiateenistusel oli sügisel konkurss neljale üldosakonnale, siis osales sellel kokku üle 50 inimese, kellest ligi 20 käisid iga päev Tallinnas tööl. Järelikult on sajad Tallinnas töötavad ja Rakveres elavad inimesed ennast Tallinna elanikuks registreerinud. Nende puhul on samas täiesti arvestatav võimalus, et mingil hetkel kolivad nad ka Tallinna elama. Niisamuti EGT töötajad: töö käigus võivad nad lähiaastail otsustada Rakverre elama asuda.
Inimesed tahavad tänapäevast elamispinda. See peaks innustama mõtlema Rakveres üürimaja projektile, isegi kui meil pole võimalik veel inimestele lubada, et nad Rakverre tulevad. Tooksin analoogi kinnisvaraarendusega – on ju natuke optimistlik loota, et arendaja müüks kortermaja välja enne, kui pole ehitusega alustatud. Ettevõtja peab uskuma enda kaupa. Ka Rakvere linn peab uskuma. Haapsalus on koos kohaliku ettevõtja Koit Uusiga asutud nüüdisaegset üürimaja rajama. Ehk panustaks härra Gross oma kodukandi arengusse?
Jah, esialgu on tundunud teekond Rakverre pikk, kuid isiklikust kogemusest julgen kinnitada, et iga päevaga on see muutunud lühemaks. Töökoht on meeldiv, oleme suutnud esimeste nädalatega lahendada paljud olmeprobleemid, mis ikka nullist alustaval organisatsioonil ette tulevad. Tõsi on samas see, et ühele perele on otsus kolida ükskõik kust kuhugi mujale raske. Üks oluline tingimus on, et tööd oleks igale pere tööealisele. Selles asjas ei ole pilt Rakveres hea, nagu meile kohalikud on öelnud. Tunnistan, et vähemalt neli väga head spetsialisti loobusid esialgu geoloogiateenistusega liitumast, sest oleme seadnud tingimuseks: enamiku tööajast töötame Rakveres.
Geoloogiateenistuse juhtkond püüab kaasa aidata, et meie töötajad avastaks Rakvere ja Lääne-Viru plusse, olgu teatris või seminaripaikades, ning tunneks end siin koduselt. Riik ei saa sundida kedagi valima endale elukohta siin või seal. Eesti vabariik ei ole Nõukogude Liit. Kuid ka Rakveres töötamise kaudu pooleldi rakverlasest on Rakverele rohkem tolku kui sellest, et meie asutus täiel määral Tallinnas on. Ning Rakveres oleme kindlasti hulk aastaid ja seda meie töötajad teavad.
Põhimõtteliselt muudavad ühe linna elanike arvu poolest jätkusuutlikuks vaid töökohad, kuid ka mitte igasugused töökohad. On ju ilmne, et väiksema kui keskmise sissetulekuga on keeruline, kui mitte võimatu, rajada nüüdisaegset elamispinda. Selle puudumisel lähevad aga parimad noored ära. Kogemus näitab, et Eesti väikelinnad vajavad lisaks toimivatele teenustele ja heale elukeskkonnale, mida linnad on rajanud, ka hästi tasustatud töökohti ning tänapäevast elamufondi, et püsida mingilgi määral konkurentsis Tallinnaga. Geoloogiateenistuse Rakverre asumisega on riigi eesmärk sellele pisut kaasa aidata.