Tõejärgne ajastu tähendab teadlikku varjamist ja petmist

Ramo Pener
, EELK UI pastoraal­seminari preestrikandidaat
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ramo Pener.
Ramo Pener. Foto: Erakogu

Tõde on muutumatu nii ajas kui ka ruumis. Tõde on konstantne. Tõde ei ole teooria, filosoofia ega ideoloogia. Tõde on isik. Vastavalt pühakirjale on tõde Jeesus Kristus, kelle sõnade aktuaalsus ning täitumine pole viimase 2000 aasta jooksul muutunud, see on elanud üle eri ajastud ja tõekspidamised.

Siiani on kõik Kristuse sõnad tõeks osutunud. Kinnitagu seda arheoloogilised väljakaevamised, fossiilide leiud või globaalsete ja lokaalsete sündmuste toimumine – ja seda aukartustäratava täpsusega.

Renessansiajastul esitati tõe asemel tõekspidamisi. Sama kehtis ka modernismi- ning kehtib postmodernismi­ajastul, kus teatud võimueliidile on olnud kasulik tõde varjata, ilustada, moonutada, tõe asemel pooltõdesid esitada, et plutokraatia, võimu teostamise ning vasakliberaalse ajupesu tulemusel endale kasulikke diile sõlmida. Diktaatorite, terroristide ja küberkurjategijate omaalgatuslikkusega on siin väga vähe tegemist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles