Nädala kaja: ei saa me läbi Leeduta

Andres Pulver
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Pulver.
Andres Pulver. Foto: Marianne Loorents

Kuigi Leedu, mis eile oma (praeguse) riigi sajandat sünnipäeva tähistas, on sarnaselt Eesti ja Lätiga pisike Balti päkapikk, oli Leedu suurvürstiriik kunagi suurim Euroopas. Pärast Poolaga Rzeczpospolitaks ühinemist paisus suurriik veelgi, kuid leedulaste tähtsus selles jäi poolakatele selgelt alla. Ning tolle suurriigi allakäik lõppes sellega, et aastal 1795 liideti Leedu alad Vene impeeriumiga ning Leedu suurvürst sai üheks paljudest imperaatori tiitlitest.

Kui Eestis ja Lätis tahtsid baltisakslased Balti hertsogiriigi luua, siis leedulased kuulutasid küll 16. veebruaril 1918 vabariigi välja, kuid monarhistlik pärand oli neil ilmselt mõnevõrra tugevam kui põhjanaabritel ning 11. juulil 1918 valiti Urachi hertsog ja Württembergi krahv Wilhelm Karl Florestan Gero Crescentius Leedu kuningaks Mindaugas II nime all.

Vastne kuningas lubas Leetu elama asuda ning leedu keelegi selgeks õppida, kuid oma alamate ette ta kunagi ei jõudnudki ning sai suuresti Saksa keisririigi toel vaid mõned kuud võimul olla. 2. novembril 1918 tühistas Leedu riiginõukogu oma otsuse kuningriigiks muutumise kohta.

Su gimtadienu, Lietuva! Palju õnne sünnipäevaks, Leedu!

Edasi läks aga kõik väga segaseks, sest Leedu sõdis vahelduva eduga Poolaga, Nõukogude Venemaaga, Vene valgekaartlastega, ning mingil hetkel isegi koos Nõukogude Venemaaga Poola vastu. Riik säilitas küll oma iseseisvuse, kuid kaotas lõpuks Poolale oma pealinna Vilniuse. Naabrite läbisaamine oli nii kehv, et kuni 1938. aastani puudusid Leedu ja Poola vahel diplomaatilised suhted, üle piiri ei liikunud rongid, telegraafiliinid ega isegi post. Ning kuigi Vilnius oli Poola käes juba alates 1920. aastast, sätestas 1922. aastal vastu võetud Leedu põhiseadus, et just Vilnius on riigi pealinn.

Ajaloost tänasesse päeva hüpates peab tõdema, et Leeduta me enam eriti hästi hakkama ei saa. Ilmselt ei suudaks paljud kujutada ette elu Maxima poodideta, põllumeestele on tuntud tehnikamüüja Dotnuva Baltic, väga suur hulk autoomanikke on oma kindlustuspartneriks valinud PZU. Leedu firmasid, mis end sügavale Eesti turule sisse on söönud, võiks loetleda veel ja veel. Balti päkapikkude elud põimuvad üha tihedamini ning eks ole Eesti firmasidki üha rohkem Leedu turule tungimas.

Oleme eraldi, ent samas oleme koos. Paneme seljad kokku ning püsime edasi. Veel sadu aastaid.

Su gimtadienu, Lietuva! Palju õnne sünnipäevaks, Leedu!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles