Peanoogutusest koolide sõpruseni: eestlased õppisid Soomes

Eva Samolberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Porkuni kooli õpetajad ammutasid uusi oskusi ja teadmisi Soome kolleegidelt.
Porkuni kooli õpetajad ammutasid uusi oskusi ja teadmisi Soome kolleegidelt. Foto: Erakogu

Eestlaste ja soomlaste kohta räägitakse järgnevat lugu. Eestlane kirjeldab oma soove soomlasest partnerile ning too noogutab. Eestlane pragmaatilise inimesena arvab, et see tähendab nõusolekut. Tegelikult kinnitab soomlane peanoogutusega, et ta kuulab eestlast...

Oli see nii või teisiti, kuid noogutustest ja rääkimisest sai 2016. aastal alguse Porkuni kooli ja Soome Rajasalme kooli koostöö, mis vormistati Erasmus+KA1 projektina ning kinnitati SA-s Arhcimedes lepinguna. Projekti eestikeelne pealkiri oli “Meeskonnatöö areng Porkuni koolis”. Projektil oli kaks töömeetodit: töövarjutamine ja koolitused.

Nimetatud koolid on õppimiskohaks haridusliku erivajadusega õpilastele ning Rajasalme kool on õpilasele sageli viimaseks õlekõrreks, et haridustee ei katkeks. Hariduslik erivajadus tähendab mõlemas koolis õppe muutmist lihtsamaks, struktuursemaks, näitlikumaks ehk kõike seda, mida tähendab õppimine erinevate meelte kaudu. Teine oluline vahe võrreldes tavakooliga on keskkonna erisus, ka füüsiline, kuid konkreetse projekti puhul oli oluline erisus inimressurssides ehk meeskonnas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles