Abipolitseinikud peatasid tegevuse

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Enne jõuluvana tülitamist peavad abipolitseinikud taas koolipinki istuma.

FOTO: Peeter Langovits/Postimees

Tänavu jõustunud seadusmuudatus seab ­abipolitseinikele täiendavad nõuded, mida täitmata ei saa nad iseseisvalt patrullida, ning see asjaolu sundis Kadrina vallas tegutsevaid mundrikandjaid oma tegevuse peatama.

Kadrina vallavanem Aivar Lankei, kes on ka ise abipolitseinik, rääkis, et vallas on kohalike mundrikandjate tegevus peatunud. “Ei tegutse,” sõnas ta ja lisas, et mõnda üritust on abipolitseinikud küll turvanud, kuid midagi olulist teha ei saanud, sest neil puudus iseseisva patrullimise õigus.

Abipolitseiniku seaduse kohaselt peab mundrikandjal iseseisva patrullimisõiguse saamiseks olema keskharidus, ta peab läbima vastava õppeprogrammi ja füüsilised katsed.

Ida prefektuuri korrakaitsebüroo juht Tarmo Tammiste ütles, et abipolitseinikele seadusega sätestatud keeleoskuse nõue on sarnane politseiametnikele kehtestatuga.

Tammiste sõnul ei ole seaduse eesmärk abipolitseinike tegevuse pärssimine, vaid nende kvaliteetse tegevuse tagamine. “Nii nagu politseiorganisatsioon pidevalt areneb, nii peavad arenema ka abipolitseinikud,” sedastas Tammiste. Tema sõnul polnud varem määratletud, millal abipolitseinikud peavad end täiendama. Uue seaduse järgi peab abipolitseinik läbima täiendusõppe vähemalt korra aastas.

Abipolitseinik saab õiguse iseseisvalt patrullida siis, kui ta läbib teise astme koolituse, mis kestab vähemalt 40 tundi. Koolitust korraldavad Ida prefektuuri politseiametnikud. Tammiste sõnul on kaalumisel täiendusõppe läbimine politseikoolis.

“Abipolitseinikud on politsei suur abistav jõud – seega on nad vajalikud,” ütles Tammiste. Politsei näeb nende abi just kaugemate piirkondade teenindamisel, et tagada seal korrakaitsjate pidev kohalolek.

Abipolitseinike teenetest rääkides märkis Tammiste, et seni on nad aidanud politseil patrullida. Mullu osalesid abipolitseinikud Lääne-Virumaal patrullis 675 korral. Tammiste sõnul kaasatakse abipolitseinikke ka tänavu patrullimisel, kuid iseseisvaks tegutsemiseks peavad nad läbima täienduskoolituse.

Kadrina vallavanem Aivar Lankei ütles, et vallas on kuus abipolitseinikku. Varem, kui neil oli õigus iseseisvaks tegevuseks, käis igaüks kuus kaks korda patrullis. Valla abipolitseinikud keskendusid eeskätt noortele. Vallavanema sõnul kandis nende töö vilja, mida näitab fakt, et õiguskäitumine on valla noorte seas viimase kahe-kolme aastaga tunduvalt paranenud.

Lankei sõnul tahaksid kohalikud abipolitseinikud korrakaitsealast tööd jätkata.

Abipolitseinike töö peatumisega vallas korrakaitse tase oluliselt ei langenud. “Tapa patrull toimib hästi, ka Kadrinas,” selgitas Kadrina vallavanem Aivar Lankei.

Rakvere jalgrattapatrulli juht Aare Veedla ütles, et patrullis tegutseb viis inimest. Neist kolm vastavad abipolitseiniku seaduses sätestatud nõuetele.

Veedla hinnangul aktsepteerivad mehed abipolitseiniku seadust. “Me ei saa teistmoodi talitada, peame seadust täitma,” sõnas ta.

Rakvere jalgrattapatrullis on tavaliselt olnud kuus inimest. Seega pole nende hulk oluliselt vähenenud, küll aga on inimesed vahetunud.

Veedla pidas oluliseks tehtava töö tasustamist. “Seni, kuni linn raha leiab, teeme tööd,” ütles ta.

Jalgrattapatrulli juhi sõnul tänavu relvataoliste esemetega vehklemist pole ette tulnud, küll aga on ratastel korravalvurid avastanud palju joobes alaealisi ja sõidukijuhte.

Tagasi üles