Virumaa Teataja 10 ja 50 aastat tagasi

Virumaa Teataja.

FOTO: Virumaa Teataja

Virumaa Teataja 10 ja 50 aastat tagasi

50 aastat tagasi

Kunda võitleb tolmuga

Aasta-aastalt kasvab tehases “Punane Kunda” tsemenditoodang. Paratamatult kaasneb sellega aga ka niisugune ebasoovitav protsess nagu tolmu eraldumine. Tolmu püüdmiseks ja atmosfääri saastamise vältimiseks on tehases tehases üles monteeritud küllaltki keerukad kaasaegsed seadmed, nagu tsüklonid, kottfiltrid, elektrifiltrid jm. Kuid ikkagi ei saa ei tehase töötajad ise ega ka linna elanikud olukorraga rahul olla: olenevalt tuule suunast satub ühte või teise paika liialt palju tolmu, mis risustab tehase teid, katab halli rüüga meie haljasalasid ja nõrgestab inimeste tervist.

Lähtudes probleemi aktuaalsusest kuulutas Üleliiduline Leiutajate ja Ratsionaliseerijate Ühingu tehase algorganisatsiooni nõukogu ajavahemikus 16. oktoobrist 1967. a. kuni 1. juulini k. a. välja võistlus-ülevaatuse teemal “Tolmu eraldumise vähendamine tsemendi tootmisel”. Tehase ratsionaliseerijate-novaatorite pere on alati huvi tundnud selle probleemi vastu ja esitanud mitmeidki positiivset efekti andnud ettepanekuid. Seda näitasid ka võistlus-ülevaatuse tulemused. Teemale vastavaid ettepanekuid laekus 36, kusjuures pooled neist on esitatud varem ja juba tootmisse juurutatud. Tehase leiutus-ratsionaliseerimisbüroo otsustas välja anda kolm I preemiat á 60 rbl., kaks II preemiat á 45 rbl., kaks III preemiat á 30 rbl. ja kaks ergutuspreemiat á 25 rbl.

10 aastat tagasi

Tänapäeva inimest kimbutab õpitud abitus

Tänapäeva ühiskond on liikunud selles suunas, et paljud inimesed ei oska ega julge hädasolijaid, sealhulgas iseennast aidata. Arvatakse, et piisab, kui teada õigeid telefoninumbreid, kuhu vajaduse korral helistada. Häirekeskuse päästekorraldajad puutuvad peaaegu iga päev kokku inimestega, kes häirekeskusesse helistavad ja vajavad abi endale või kellelegi teisele. Harvad pole juhud, et helistaja ei tea midagi elementaarsest esmaabist ega ole sellega kunagi kokku puutunud ning ei oska kuni kiirabi saabumiseni aidata ei ennast ega ka teist hädalist.

Häirekeskuse kommunikatsioonijuht Edvi Freiberg teadis öelda, et häirekeskuse arstid räägivad juhtumitest, kus telefoni teises otsas on inimene, kes ei ole mitte kunagi mitte midagi esmaabist kuulnud. Sellisel juhul on häirekeskuse arstil väga raske juhendada, kuidas saab helistaja abivajajat aidata.

“Häirekeskuse arstid teavad rääkida juhustest, kus inimesed helistavad, ütlevad, et nad leidsid raskes seisundis inimese. Öeldakse, et meie oleme oma kodanikukohuse täitnud, oleme teile helistanud, ja midagi rohkemat ei tee,” tõi kommunikatsioonijuht näite.

Loomulikult tuleb õnnetusjuhtumile peale sattudes kindlasti ka oma tervisele mõelda ja sellegi eest hoolt kanda, sest mitte alati ei ole käepärast vajalikke kaitsevahendeid, nagu näiteks kummikindad.

Tagasi üles