/nginx/o/2018/08/10/11171138t1hea3d.jpg)
Eelmise sajandi alguses domineeris haritumates ja paremal järjel olevates kodudes nii linnas kui ka maal juugendstiilis sisustus.
Juugendstiilis mööbel
/nginx/o/2015/04/24/3998087t1h860b.jpg)
11. august 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Art nouveau’ (uus kunst) ehk juugendstiili eluiga oli lühike. See pääses mõjule 1880. aastate alguses ja levis esimese maailmasõjani kogu Euroopas ja Põhja-Ameerikas suurlinnades.
Juugendstiil tekkis vastukaaluks tööstusrevolutsioonile järgnenud radikaalsetele muutustele, mida põhjustas suurlinnade kiire kasv ja tehnoloogilised uuendused. See oli ajastu stiil – oli nähtav avalike hoonete, eramajade, tänavakohvikute arhitektuuris ja interjööris. Põhiidee oligi see, et arhitektuur, kogu interjöör ja mööbel moodustaksid terviku.
Juugend oli inspireeritud loodusest, taimedest, õitest. Hästi iseloomulikud olid väänlevad stiliseeritud taimornamendid. Puitudest kasutati enamasti mahagoni ja palju ka pirnipuud. Pirnipuitu just sellepärast, et selle homogeenne struktuur võimaldas keerukaid väänlevaid taimornamente välja lõigata. Peamiselt olid juugendmööbli kujundajateks arhitektid, kes lõid selle enamasti mõne konkreetse hoone jaoks.
Väike-Maarja külje all asuva Tisleri talu juugendstiilis toolid on pärit Triigi mõisast. “Kui mõisarahvas 1939. aastal Saksamaale lahkus, ostis üks siit kandi mees endale sealt mööblit ja lõpuks jõudsid toolid minu kätte,” rääkis Tisleri talu peremees Hanno Tamm.