Eile esines Rakvere ametikoolis maakondlikul hariduspäeval Marko Matvere, kes rääkis, et eestlased on kahtlemata üks arenenumaid rahvaid maamunal, ja seda just selle tõttu, et meie inimesed on targad. Haridust väärtustatakse ja talupoja järjekindlusega haritakse ka oma lapsi. Kasvõi toore jõuga.
Nüüd tuleb välja, et lisaks tarkusearmastusele oleme ka maailma kõige korda armastavam rahvas, sest septembri keskel toimub suur ülemaailmne koristusaktsioon, mida juhitakse Eestist ning mis on meie juubeliaasta kingitus kogu maailmale. Koristuspäeva üheks eesmärgiks on inimeste teadlikkuse tõstmine jäätmemajandusest, et prügi sorteerimine saaks harjumuseks ka Eesti inimestele ning kartulikoori ei visataks ühte vanade ajalehtede ning klaaspurkidega.
"Oma planeedi, maakonna, kodu koristamise, aga miks mitte ka oma mälestuste, mõtete ja plaanide ülevaatamise ja sorteerimise järel on ikka parem tunne. Mõttetu ja tülikas minema visata, hea ja mõistlik alles jätta."
Ühtlasi peaks koristuspäev teadvustama inimesi sellest, et koduplaneedi eest vastutame kõik ühtmoodi. Eks jah, see, kes on hoolas ja korraarmastaja, koristab niikuinii vastavalt vajadusele. Ja mitte ainult oma kodus, vaid ei pea paljuks ka tänavalt jäätisepaberit üles korjata ja prügikasti susata. Maikuised talgud “Teeme ära!” on juba väga populaarsed ning siis koristatakse üksteise võidu väga innukalt. Vahel küll juhtub, et kokku korjatud praht vedeleb kottides veel kuid hiljemgi samas kohas.
Võib muidugi küsida, kas Eestile ühest talgupäevast ei piisa ning kas liig palju koristuspäevi ei pisenda asja väärtust. Kuid eks igas kraamimises ole midagi head. Oma planeedi, maakonna, kodu koristamise, aga miks mitte ka oma mälestuste, mõtete ja plaanide ülevaatamise ja sortimise järel on ikka parem tunne. Mõttetu ja tülikas tuleks minema visata, hea ja mõistlik alles jätta.
Küll aga peaksid agarad kraamijad endale selgeks tegema, et mitte igasugune koristustöö pole mõistlik: Tartu ülikooli zooloogia nooremteaduri Ann Krauti selgitusel ei ole hea mõte metsadest ja raiesmikelt täielikult koristada surnud puitu, kuna metsa all olevate okste ja kändude peal ja sees elab väga palju liike, kes on kohastunud elama surnud puidul. Seega peab olema teadlik koristaja.