:format(webp)/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
/nginx/o/2011/03/24/544833t1h6f0e.jpg)
Olen tänavu pidanud korduvalt vorpima lugusid, kus Viru maakohus määrab paadunud liiklusrikkujale politsei taotletust leebema karistuse. Viimatine juhtum puudutab nimekaimu Toomast, kes tänu süü tunnistamisele ja teo kahetsemisele istub arestikambris viis päeva, mitte 20, nagu taotles politsei.
Soovitaks korravalvuritele karistuse taotlemisel Vene kroonus proovitud nippi: kui taheti, et sõdur kaevaks 20 meetri pikkuse kraavi, siis tuli nõuda vähemalt 30meetrist. Kuid ilmselt pole see lahendus.
Olen korduvalt kuulnud, kuidas kurjategija kohtus vandeadvokaadi taktikepi rütmis tunnistab süüd ja kahetseb. Näiteks mõrvarite puhul ei saa tavaliselt kontrollida, kas kahetsus ka siiras oli.
Küll saab seda teha paadunud liiklusrikkujate puhul. Kui ikka kahetsusele eelnes trobikond süütegusid, mida ilmselt samuti kahetseti, siis – kaua võib?!
Liikluseeskirja korduv tõsine rikkumine võib lõppeda inimese või inimeste surma põhjustamisega.